8 Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 16.06.1940 aastal kuni 1964 aastani reguleeris autoriõigusest tulenevaid õigussuhteid Vene Föderatsiooni vastavate õigusaktidega ning 1961 aastal vastu võetud NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilõiguste alused. Karistusõiguslikud sanktsioonid kehtestati 06.01.1961 aastal Eesti NSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, mis küll oluliste muudatustega autoriõiguse vallas, kehtis kuni 01.09.2002 aastani. Kriminaalkoodeksisse lisati 1995 aastal säte karistusõiguslike sanktsioonide rakendamiseks ka autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise või muul 4 Samas 5 J. Laffranque, Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia, 1999, lk. 25. 6 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 7 K
ees; 1915 said naised valimisõiguse; Kuningas Frederick VIII (1906-1912) Christian X (1912-1947)- armastatud, pikka kasvu, rahva seas ratsutas tihti Rootsi Jätkus parlamentarismi väljakujunemine; Tähtsamateks poliitilisteks jõududeks olid liberaalid, konservatiivid ja sotsiaaldemokraadid; Jätkusid sotsiaalsed reformid: Keelati naiste öötöö Loodi töötülide komitee Hakati maksma riiklikku pensioni Kriminaalkoodeksisse viidi sisse tingimise karistus 1905. Aastal eraldus Rootsist Norra Gustav V (1907-1950) Rootsi tegelikuks juhiks sai peaminister Karl Staaff Arvid Lindmann Hjalmar Hammaskjöld Enne I maailmasõda muutus tähtsaks relvastumine; Osa poliitikuid olid sõjaliste kulutuste vastu Lahingulaev Sverige; Sven Hedin; 1914 talurahvamarss - viimane kord, kus kuningas valitsuse vastu välja astus; Koorelahutaja ja kuulaager
seadus, raamtupidamise seadus ja palju muud. Tööõiguse valdkonda reguleerivad töölepingu-, palga-, puhkuse-, kollektiivse töötüli lahendamise, töötaja distsiplinaarvastutuse seadus. Tööõigus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi, eeskät töölepingutest tulenevaid suhteid. Mõnes riigis on loodud töötülide lahendamiseks spetsiaalsed töökohtud. Kriminaalõigus sätestab, millised teod on kuriteod ja kuidas nende eest karistada. Kõik sellealased normid on koondatud kriminaalkoodeksisse. Praegu kehtiva tsiviilõiguse kõige olulisemad institutsioonid: I õigusobjektideks on asjad ja õigused, neid võib omada, müüa, kinkida rentida jne. II õigussubjektideks ehk õigusuheteist osavõtjaiks on isikud: a) füüsiline isik - inimene kui õigussubjekt. b) juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigusubjekt, keda õigusuhetes inimesega võrdsustatakse. III õigusvõime - isikuvõimelisus olla õigusuhetest osavõtja, võimet omada õigusi
karistatavaks ka altkäemaksu pakkumise ja isegi selle lubamise. Kuigi karistatav altkäemaksu lubamine ei ole laialt levinud kriminaalpoliitikas, on altkäemaksu andmine karistatav pea kõikides arenenud riikides. Altkäemaksu andmise karistamine toob riigi poolt kaasa oma kodanikele suurema vastutuse, samuti eeldab, et kodanikud on rohkem arenenud ja seaduskuulekad. Teaduse ja tehnika areng oli XIX sajandil sellise eelduse loonud ning ühiskond valmis. Antud koosseisu lisamine kriminaalkoodeksisse vähendas kindlasti ametnikele ahvatlevate pakkumiste arvu ja võrdsustas tavakodanike vastutust ametnikega. Nii on täheldatav vastutuse võrdsustamine sotsiaalsel tasandil, vastutuse jagamine ning ametnike tähtsuse osakaalu langus. 1.2.7. Tänane olemus ja asukoht eriosas Karistusseadustiku eriosa 17. peatükis „Ametialased kuriteod” 2. jao „Aususe kohustuse rikkumine” on täna sätestatud altkäemaksuga seonduv. Kui vaadelda antud süüteo
annaabi.ee 
