kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva, töölepingu lõpetamine. Distsiplinaarkaristust reguleerib töölepinguseadus mitte karistusseadus. Eesti karistusseadustik on väga kompaktne ja kergelt arusaadav, sest on jagatuid vähesteks vormideks. Karistusseadustikus on viis põhikaristusliiki, neist kolm kriminaalkaristust ja kaks väärteo karistust. Võrreldes kriminaalkoodeksiga on karistusseadustik paremini piiritletud ning reguleerib ka juuriidiliste isikute karistamise korda. Käsitletavas teemas on õiguse subjektideks füüsilised ja juuriidilised isikud. Õiguse objektiks on karistus kui mõjutusvahend. Juriidiliseks faktiks on süütegu mille alusel karistust kohaldatakse. Käesolev õigusnorm(karistus) peab toimima mõjutusvahendina. Arvame, et tegemist on õigustkaitsva normiga kuna karistust kohaldatakse selleks, et sundida seadust täitma.
5 1. MÕISTED JA AJALUGU 1.1. Üldised selgitused Töös kasutatavad juriidilised terminid on samased kehtivas õigus käibel olevate väljenditega ning lühenditega2. Autor jätab endale õiguse kohmake väljendite lühendamiseks, tuues antud juhul ära viite omapoolse lühendi või mugandatud sõnale. Enim tähelepanu võrdlustes on siiski enne 01. septembrit 2002.a. kehtinud Kriminaalkoodeksiga ning Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, millest esimest on mõnikord nimetatud „koodeksiks” ja teist „vanaks koodeksiks”. 1.2. Altkäemaks Pikka aega oli Eesti õigusruumis sünonüümiks altkäemaks ja pistis. Kõige lihtsama sõnaselgituse võime leida ENE-st3: „Altkäemaks, hüvis, mida ametiisik võtab isikliku kasu saamiseks mingi ametialase teo sooritamise või sooritamata jätmise eest.
1927 aastal ühines Eesti Vabariik Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga ja taasühines 1994a.8 Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 16.06.1940 aastal kuni 1964 aastani reguleeris autoriõigusest tulenevaid õigussuhteid Vene Föderatsiooni vastavate õigusaktidega ning 1961 aastal vastu võetud NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilõiguste alused. Karistusõiguslikud sanktsioonid kehtestati 06.01.1961 aastal Eesti NSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, mis küll oluliste muudatustega autoriõiguse vallas, kehtis kuni 01.09.2002 aastani. Kriminaalkoodeksisse lisati 1995 aastal säte karistusõiguslike sanktsioonide rakendamiseks ka autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise või muul 4 Samas 5 J. Laffranque, Euroopa Liit. Euroopa Ühendus: institutsioonid ja õigus, Sisekaitseakadeemia, 1999, lk. 25. 6 H
85 Tema poolt tekitatud kahju tuleb hüvitada vastavalt Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksile.86 Võrreldes eranotariga pole riikliku notari tegevus kindlustatud, seetõttu hüvitatakse tema poolt tekitatud kahju riigituludest. Probleemide vältimiseks oleks mõistlik riiklike notarite tegevus kindlustada. Nii era- kui ka riiklik notar vastutab erinevate raskete ettekavatsetud, seadusandlusega vastuolus olevate tegude eest kriminaalkorras, mis on reguleeritud Vene Föderatsioon Kriminaalkoodeksiga. Notarite vastutuse oluliseks erinevuseks nendes süsteemides on notari asendaja vastutus. Kõik nõuded, mis on esitatud notari asendajale, on suunatud sellele, et tõsta vastutust tema poolt tehtavate notariaalsete tehingute eest, kuna tema poolt tekitatud kahju eest vastutab notar. Samal ajal on notaril õigus esitada kohtule tsiviilkohtumenetluse korras regressihagi isiku vastu, kes täitis tema kohustusi ja tegi võimalikuks rikkumise. 87 Notari asendaja vastutus Eesti
seadusega" uuesti kasutusele mõiste "karistus", kuid seda mitte täies ulatuses. Kohtuväliselt kasutati siiski veel karistuse asemel terminit "sotsiaalse kaitse vahend", mis kadus peale Stalini isiku-kultuse hukkamõistmist, kui kohtuvälised repressiivorganid likvideeriti (15:7). Alles 1958. aastal hakati NSVL seaduste põhjal välja töötama ENSV Kriminaalkoodeksit, mis võeti vastu 1961. aastal. Tegemist on demokraatlikuma kriminaalkoodeksiga, kui seda on 1926. aasta Vene Kriminaalkoodeks. 1940-1961.a. kehtis Eesti territooriumil 1926. aastal vastu võetud ning 01.01.1927.a. kehtima hakanud Nõukogude Vene Kriminaalkoodeks 4.3. 1926.a. Kriminaalkoodeks 4.2.1. Koodeksi struktuur 4.2.2. Üldine iseloomustus analoogia sotsiaalse kaitse vahend 4.4. Vene NFSV 1926.a. Kriminaalkoodeksi rakendamine Eestis 4.5. Koodeksi roll ja tähendus Taust
annaabi.ee 
