1. Mandri-Euroopa e. Kontinentaal-Euroopa oigussusteem; 2. Anglo-Ameerika oigussusteem; 3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja Prantsuse Code Penal'e 1994)
1) kõik on kohtu ja riigi ees võrdsed 2) kodanikuvabadused, demokraatlike vabaduste tagamine 3) tagatakse kodanike julgeolek, poliitvangid vabastatakse 4) taaselustatakse omavalitused 5) rahvuslikele vähemustele tagatakse rahvuskultuurilised autonoomia õigused 6) tuleb väljatöötada seaduseelnõud demokraatilistel alustel (Ajutine Valitsus) 10. okt 1919 võeti AK poolt vastu maaseadus 15. juuni 1920 võeti AK poolt vastu EV põhiseadus 1935 a asendati Vene kriminaalkoodeksid Eesti oma seadustega 1934a II EV põhiseadus (vaikiv ajastu, ei viidud läbi) 1938 III EV põhiseadus Nõukogude okupatsioonide tulemuseda kehtestati Eesti alal NSVLiidu koodeksid, mis hiljem asendati eelmistest eeskuju võttes Eesti NSV koodeksitega 28juuni 1992 a võeti vastu taasiseseisvunud Eesti põhiseadus, millest lähtudes algas uute oma riigi seaduste väljatöötamine. ÕIGUSE JAGUNEMINE. 2 haru: 1) eraõigus-reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte omavahelisi suhteid
kui süüdimõistetul on mõni parandamatu haigus. 6. EESTI ALADEL KEHTINUD KARISTUSSEADUSTIKUD Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast: 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 19 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992a. - Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud
Kui tegu väärteoga, siis on trahviühikud (praegu miinimum on 60 krooni). 3. Kust tuli KarS? Uue variandi hakati arenema enne 1990. aastate. Anti TÜ õigusteaduskonnale ülesanne uue karistusseadustiku välja töötamist. Aluseks võeti Saksa KarS, kui ka Prantsuse ja Itaalia (juhendas Jaan Sootak). Mis kehtis enne? 1903.a. Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929.a. Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940.a. Vene NSV 1922.a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused 1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks 1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks. 1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal) 2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994) Nuhtlus = karistus 4. Kriminaalseaduse kehtivus
arusaadavalt ei pea tingimata olema ühekordne käitumisakt, vaid võib seisneda näiteks soodsama seisundi loomises altkäemaksuandjale, tema pidevas soosimises vms. 4. VÕRDLUSED TEISTEST ÕIGUSRUUMIDEST 4.1. Tegu peab olema konkreetselt määratletud Konkreetse teo nõudest lähtus nõukogude kriminaalõigus, samuti on seda siiani teinud ka Eesti teooria ja kohtupraktika. Vene nõukogude kriminaalõigus (VNFSV KrK § 173), nagu ka teiste liiduvabariikide kriminaalkoodeksid, pidas teo all silmas konkreetset tegu, mille ametiisik paneb toime altkäemaksu andja huvides. Olgu siinjuures märgitud, et ENSV ja EV KrK § 164 ei räägi mitte tegevusest (nagu VNFSV KrK § 173), vaid teo toimepanemisest või toime panemata jätmisest (ENSV KrK § 164 esialgne redaktsioon „teo toimepanemisest või tegemata jätmisest“), pidades seega silmas veelgi konkreetsemat tegu, kui see VNFSV KrK § 173 sõnastusest võiks tuleneda. 25
annaabi.ee 
