Juriidilsele isikule karistusteks rahatrahv 50 000-25000000 krooni, sundlõpetamine, soovil ka lisatrahv(avalikkuse ette toomine). Tsiviil- ja haldusasjades algab mentlus sellega, kui isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse. Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette. Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad.
asja arutamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale; · kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Kohtumenetlus jaguneb: · väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või
1) kas iseseisev õigusharu (siis hõlmab ta ka tootmissuhted ning kannab nimetust nt agraarõigus); 2) või on ta vaid tsiviilõiguse haru. Märgime sedagi, et Eesti õiguse süsteemis enne Teist maailmasõda seda õigusharu ei tuntud, maaõigust käsitati haldusõiguse instituudina (!). Tsiviilõiguse haru normid tervikuna on H - D tüüpi regulatiivsed normid. P. 2.8. Tsiviilkohtumenetlus (tsiviilprotsess) Tsiviilkohtumenetlus on seotud tsiviilõiguse haruga sarnaselt nagu kriminaalkohtumenetlus kriminaalõigusega - üks on protsessuaalõiguse normistik, teine materiaalõiguse normistik. Seega: tsiviilkohtumenetluse reguleerimise üldobjektiks (esemeks) on tsiviilasjade lahendamise kord, õigustatud ja kohustatud subjektid (menetluse ehk protsessi pooled). Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras tsiviilkohtusse pöörduda. Tsiviilasjades mõistab õigust üksnes
pidades on klassikaline anglo-ameerika katse koordineeriv / reageeriv, samas kui klassikaline kontinentaalne lähenemine on hierarhiline / aktiivne. Reaktiivne olek ei kõhkle tulemuste õigsuse üle erapooletust. Kui üks võrdsustab tulemuste täpsuse õigluse saavutamise ja võrdse kohtlemisega õigluse, tuleb järeldada, et reaktiivne riik - ja seega ka konfliktide lahendamise protsess - väärtustab õiglast õiglust. Proaktiivne ennetada intsidendi tekkimist (inkvisitsiooniline kriminaalkohtumenetlus) Reaktiivne - reageerida intsidendile ja takistada selle kordumist RE võistlev menetlus: kontroll menetluse üle, kiir, isikul on võimalus ise tõendid esitada ja neid kommenteerida, kohus on passiivne. Klassikaline võistlev menetlus faktilised asjaolud on kohtuotsusele siduvad. Kui prokurör loobub süüdistusest, siis menetlus on lõpetatud. Eesti 2004.a Eesti 1996.a
annaabi.ee 
