1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu,
vastutab vanglale püstitatud eesmärkide täitmise ning eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ning tegeleb vangla haldusküsimustega. Teine pool ülesannetest on seotud vangla põhitegevusega ehk nii vangistuse täideviimise, resotsialiseerimise kui ka kriminaalhooldusega. Tähtis on tagada vanglas turvalisus ja julgeolek, sotsiaalprogrammide läbiviimine, hariduse omandamine ja töötamisvõimalus. Kriminaalhooldusalused peavad olema allutatud kriminaalhoolduskavale ja elektroonilisele järelevalvele allutatute puhul kontrollitakse korrektset kinnipidamist päevakavast. Vangla direktori töö on keerukas, kuna vähe on organisatsioone, kus on vaja tegelda nii laialdase küsimusteringiga. Vangla on nagu väike ühiskonnamudel: siin on vaja tagada vangidele kõik see, millega tavaelus tegelevad inimesed ise: hoolitseda toidu valmistamise, arstiabi osutamise, usulise teenindamise, vangide riietamise, nende
Arendada eluasemefond kvaliteetseks, energiatõhusaks ja jätkusuutlikuks Tagada eluasemepiirkondade mitmekesisus, tasakaalustatud säästev areng. Arengukava esimese eesmärgi all nimetatakse juba pikka loetelu subjektidest, kes eluasemeturul riigi sekkumist vajavad: paljulapselised pered, noored pered ja noored spetsialistid, vanemliku hoolitsuseta lapsed ja vanemliku hoolitsuseta noored, puuetega inimesed, eakad, üliõpilased, vanglast vabanenud isikud ja kriminaalhooldusalused, kohalikud omavalitsused.Hetkel MKM-s koostamisel uus OOTUSED UUE ELURUUMI JA NAABRUSKONNA SUHTES Uus eluase Väga oluline Küllalt oluline Ei ole eriti oluline Ei ole üldse oluline Tallinnas 60,5 16,8 8,0 11,6 maal (Harjumaal) 21,2 20,9 16,3 30,8 sisseelatud 41,1 33,5 11,4 9,7 rajoonis
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1)valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2)25-75 aasta vanused isikud 3)teovõimeline Eesti kodanik 4)antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5)sobivad kõlbelised omadused 35.kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Jälgitakse kriminaalhooldusaluseid isikuid, et nad teeksid neile määratud karistuse ära ja et nad e Kriminaalhooldusalused on: a.isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b.ennetähtaegselt vabastatud isikud c.isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. 36.menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses; nende õigused ja kohustused Menetlejateks on 1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu
1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 23 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasulik töö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks:
Igas maakonnas on kohtumaja, juhib kohtumaja juht, kes kõik alluvad maakohtu esimehele. Maakohtud on ainukesed kohtud, kellel on oma osakonnad: 1) kinnistusosakond kinnistusraamat, abieluvararegister (siin töötavad kohtuniku abid) 2) registriosakond peetakse äriregistrit (töötavad kohtuniku abid) 3) kriminaalhooldusosakond ametnikud peavad järelvalvet kriminaalhooldusaluste üle Kriminaalhooldusalused on: a. isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud 17 b. ennetähtaegselt vabastatud isikud c. isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused
annaabi.ee 
