ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
heliloojatelt, mõni ka soomest, Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Kõlas kaks Eesti helilooja laulu, "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani". Esimesed heliloojad asjaarmastajad Aleksander Saebelmann Kunileid ("Minu isamaa on minu arm", "Sind surmani") Friedrich Saebelmann "Kaunimad laulud" Aleksandr Thomson "Pulmalaul", "Kannel" Karl August Hermann 1851-1909 Oma hariduse sai ta Leipzigi ülikoolist, mille ta lõpetas keeleteaduse doktorina. Oli väga mitmekülgne mees: keel, krijandus, kool, ajalugu, poliitika, andis välja ajalehte "Eesti Postimees", ja "Laulu- ja mänguleht", kirjastas raamatuid, andis välja noote, kogus rahvaviise, helilooja. Iseõppinud muusikalise hariduse. 300+ koorilaulu. "Isamaa mälestus", "Munamäel", "Kungla rahvas"
Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Parallelism- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Populaarteaduslik kirjandus- aimekirjandus, krijandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa- sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond. Publististka- üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publistiska vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaig. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutsutav süzee. Puänt- üllatav kuid loogiline novelli, andekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus.
12 KOKKUVÕTE Arvuti on meile oluliseks töövahendiks kuid sellel on ka palju muid kasutamis võimalusi. Kuid selle kasutamine kahjustab meie silmi, ohustab närve ja neid ümbritsevaid sidekoelisi struktuure, tekitab pea, tugi ning liikumisaparaadivalusid. Seepärast tuleks haigusi ja kahjustusi ennetada. 13 KASUTATUD KRIJANDUS : http://www.ut.ee/tervis/aergo/keskkond.htm (7.10.2009) http://web.zone.ee/vroosioks/arvuti_ehitus.html (7.10.09) http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm (8.10.09) http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,28 (8.10.09) www.staff.ttu.ee/~vsiirak/katlin.doc (10.10.09) http://www.htg.tartu.ee/~b6alanca/referaat%20arvuti%20ja%20tervis.doc (10.10.09) http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Arvutitookoht/ (10.10.09) http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ (11.10.09)
annaabi.ee 
