Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Oma esimese proosateoses ,, Reisipildid I-IV" käsitles Heine reisimuljeid vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglimaa sotsiaalseis vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsemissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Reisikirja stiil on samuti vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt." Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale. See on
Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastus, üksindus ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Oma esimes proosateoses ,,Reisiplidid I-IV" käsitles Heine reisimuljete vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglismaa sotsiaalseid vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsesmissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Heine stiil on vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani, romantilisse meelelollu seguneb ka autori eneseirooniat, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Heine oli ka aktiivne publitsist ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protesti meeleolud. Heine viimase teose eest mõisteti autor hukka kodumaa laimamise eest, ta looming keelati. Ida-Euroopa romantiline luule
filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Oma esimese proosateoses ,, Reisipildid I-IV" käsitles Heine reisimuljeid vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglimaa sotsiaalseis vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsemissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Reisikirja stiil on samuti vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt." Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale. See on
Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed erootikast ühiskonna- kriitikani. Töid teostas põhiliselt sügavtrüki tehnikates. 1930.ndate aastate lõpul külastas Viiralt Põhja- Aafrikat. Nüüd ilmusid loomingusse loomad (tiigrid, lõvid, kaamelid jne.) ja lapsed. N: ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Teise maailmasõja puhkedes tuli Viiralt tagasi Eestisse, kus võttis aktiivselt osa kohalikust kunstielust. Loomingus kajastas kodumaa loodust (,,Viljandi maastik") ja kultuuritegelasi (,,K. Raud").1944.a. põgenes taas Pariisi, kus 1954.a. suri vähki
Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed erootikast ühiskonna- kriitikani. Töid teostas põhiliselt sügavtrüki tehnikates. 1930.ndate aastate lõpul külastas Viiralt Põhja- Aafrikat. Nüüd ilmusid loomingusse loomad (tiigrid, lõvid, kaamelid jne.) ja lapsed. N: ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Teise maailmasõja puhkedes tuli Viiralt tagasi Eestisse, kus võttis aktiivselt osa kohalikust kunstielust. Loomingus kajastas kodumaa loodust (,,Viljandi maastik") ja kultuuritegelasi (,,K. Raud").1944.a. põgenes taas Pariisi, kus 1954.a. suri vähki
annaabi.ee 
