ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku.
Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus. Saksa klassikaline filosoofia. Erinevad klassikalise filosoofia kriitikad. Filosoofia ühtsuse lagunemine 20. sajandil) 1. Üks väide on väär. Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku.
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.' Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel;
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.’ Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel;
sekundaarseks, materialismi vastand. IMMANUEL KANT (17241804) Kogu elu Königsbergis elanud filosoof. Füüsiliselt lühike (157 cm), kuid vaimselt suur mõtleja. Hume'i järelduste (filosoofia võimatuse kohta) mõjul kirjutas juba 50 eluaastat ületanud Kant oma kolm kuulsat ,,Kriitikat". Esimene oli "Puhta mõistuse kriitika", milles 9 Kant uuris küsimust ,,Mida ma võin teada?". Teised ,,kriitikad" on ,,Praktilise mõistuse kriitika" (selles uuris Kant küsimust ,,Mida ma pean tegema?") ja ,,Otsustusvõime kriitika" (selles uuris Kant küsimust ,,Millele ma julgen loota?"). ,,Kriitikates" uuritud kolme küsimuse järel jõudis Kant järeldusele, et filosoofia (metafüüsika) tähtsaim küsimus on ,,Mis või kes on inimene?". Seda probleemi uurib antropoloogia (õpetus inimesest). Kuna teos ,,Puhta
Psühhoos ei kuulu ei isa ega isegi isa nime juurde, ta laieneb kõigile ajaloo nimedele. Sotsiaal- ajaloolise välja investitsioon iha masinate poolt. Eristavad kahte tüüpi sotsiaalse välja investitsioone: -- huvi eelteadvuslikud investitsioonid (võivad olla revolutsioonilised) -- iha mitteteadvuslikud investitsioonid (fashistlikud) Ideoloogiaid ei ole olemas. Jean Baudrillard (1929) "Objektide süsteem"(1968) "Märgi poliitilise ökonoomia kriitikad"(1972) "Tootmise peegel"(1973) "Sümboolne vahetus ja surm"(1976) "Unustada Foucault"(1977) "Võrgutamine"(1979) "Simulaakrumid ja simulatsioon"(1981) "Kurjuse läbipaistvus /transparents/"(1989). Simulaakrum simulacrum lad. 1) kujutis, kujund, skulptuur 2) sarnasus, näivus 3) vari (surnu), kummitus, vaim 4) unenägu 5) karakteristika 6) Epikurose filosoofias - kujutis, vorm, tunnetuskujund S
Traditsiooniline kriitika pragmatismi vastu lk 36. Rorty, Filosoofia ja looduse peegel, uus filosoofia – ühelt poolt on pragmatism lähteks ja teiselt poolt loogiline positivism. Mõlemad kokku annavad analüütilise filosoofia pragmatiseerinud variant, millest omakorda kujuneb välja filosoofia. Lk 37. Sellars. On midagi, mis on lihtsalt antud. Carnapil oli see antud, protokolllaused. Sellars seab selle kahtluse alla. Quine’i kriitika – analüütilised ja sünteetilised lausete kriitikad. Kuidas keelt ennast käsitleda? Hüpostaseerimine – aluseks panema või esile tõstma; keel on praktikas, kui seda hüpostaseerida, siis tõstatakse välja keelelisest praktikast. Tehakse Keel, mis absolutiseeritakse. Midagi sellist on juhtunud Carnapiga, kus seletatakse ideaalset keelt. Subjekt ja Objekt ja miski kolmas (tertium quid) – hüpostaseerimine. Lk 37. Rorty ütleb, et tuleb tagasi minna inimese keelelise käitumise juurde. Keelefilosoofia liialt lahkneb
annaabi.ee 
