Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja julgeolekupoliitika olulisemad aspektid Soome välis - ja julgeolekupoliitika kujundamine seisneb peamiselt järjekindlal ja tõhusal vä-
lahendamisel Euroopas ja mujal maailmas. NATO peab olema võimeline vastama ohtudele ükskõik, kus nad maailmas ka ei ilmneks, sealhulgas ka sellistele mittekonventsionaalsetele ohtudele nagu terrorism. Eesti peab oluliseks NATO põhiülesande ühise kaitse tagamise jätkuvat täitmist ja toetab täielikult NATO valmisolekut tegeleda uute ohtudega ning osaleda rahvusvaheliste konfliktide ärahoidmisel ja rahvusvahelises kriisireguleerimises. NATO liikmena viiakse Eesti sõjalise riigikaitse ja valmisoleku ning sõjaliste võimete planeerimine lõplikult vastavusse NATO kaitseplaneerimise ja ülesannetega. Eesti panustab NATO ühistesse jõududesse oma kokkulepitud vahendid ja jõud. Eesti panuse kindlaksmääramisel on aluseks Eesti ning NATO eesmärgid, vajadused ja võimalused. Eesti julgeolekupoliitika oluline ja lahutamatu osa on osalemine NATO operatsioonides. Eesti jätkab asjakohaste võimete väljaarendamist.
lahendamisel Euroopas ja mujal maailmas. NATO peab olema võimeline vastama ohtudele ükskõik kus nad maailmas ka ei ilmneks, sealhulgas ka sellistele mittekonventsionaalsetele ohtudele nagu terrorism. Eesti peab oluliseks NATO põhiülesande ühise kaitse tagamise jätkuvat täitmist ja toetab täielikult NATO valmisolekut tegeleda uute ohtudega ning osaleda rahvusvaheliste konfliktide ärahoidmisel ja rahvusvahelises kriisireguleerimises. NATO liikmena viiakse Eesti sõjalise riigikaitse ja valmisoleku ning sõjaliste võimete planeerimine lõplikult vastavusse NATO kaitseplaneerimise ja ülesannetega. Eesti panustab NATO ühistesse jõududesse oma kokkulepitud vahendid ja jõud. Eesti panuse kindlaksmääramisel on aluseks Eesti ning NATO eesmärgid, vajadused ja võimalused. Eesti julgeolekupoliitika oluline ja lahutamatu osa on osalemine NATO operatsioonides. Eesti jätkab asjakohaste võimete väljaarendamist.
valdkondades nagu teadus, informatsioon, keskkond ja kriisireguleerimine ning katastroofiabi [6]. Tähtsus, mida NATO liikmesriigid omistavad kriisireguleerimisprobleemidele, ilmneb 1999. aastal avaldatud strateegilises kontseptsioonis, mis määratleb kriisireguleerimist alliansi ühe põhilisema julgeolekualase ülesandena [23, lk 43]. Omavahelisel konsultatsioonil on kriisireguleerimises täita väga tähtis roll, mis muutub eriti tähtsaks pingete tekkimisel 37 ja kriisiolukordades. Sellistes tingimustes sõltub poliitiliste, sõjaliste ja tsiviilabimeetmete kohta käivate konsensusel põhinevate otsuste kiire vastuvõtmine vahetutest ja pidevatest konsultatsioonidest liikmesriikide valitsuste vahel [24, lk 161].
annaabi.ee 
