materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid ja riigiametnikud. Rezissöör on Krista Rannamäe Saatejuhid Aarne Rannamäe Astrid Kannel Peeter Kaldre Tarmo Maiberg Saade Põhisaade: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146375 Pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast Dokumentaalfilm: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=146376
heal kohal- esmaspäeval kohe pärast AK uudistesaadet, mil ETV-l on palju vaatajaid. Saade annab väga palju lisainfot ja väga palju jääb meelde, kuna saatekülalised ja teemad on põnevad. Nt Neeme Raud on nii kogenud ajakirjanik, tema saatelõike on alati huvitav jälgida. Kõik saatelõigud annavad alati hea ülevaate toimuvast, pisut ka ajaloost. Lisandväärtuse annab saatele kindlasti ka see, et pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast.
suuruse otsustab valitsus iseseisvalt. (Valitsus... 2015) Seejärel lepiti kokku 150 varjupaigataotleja vastuvõtmises (Männi 2015). Eesti maksimaalse sisserände kvoodi kehtestab ka 1990. aastal vastuvõetud immigratsiooniseadus, millele vastavalt ei tohi aastane Eestisse vastuvõetavate põgenike hulk ületada enam kui 0,1% riigi alalisest elanikkonnast (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus). Abivajajaid kaugetest kriisipiirkondadest jõuab Baltimaadesse siiski harva. 2015. aasta seisuga oli Eestisse vastuvõetavate varjupaigataotlejate arv Euroopa Liidu üks madalamaid (Männi 2015). Märtsi lõpul (29.03.2016) jõudsid rändekava alusel Eestisse esimesed Kreekast ümber 8 paigutatud seitse Lähis-Ida sõjapõgenikku. Eestisse saabunud põgenikele anti aastane elamisluba
aina tõsisemaks muutunud. Probleemi olemasolu kinnitavad hiljutised teadusuuringud. Nende mõned võimalike looduskatastroofide stsenaariumid ületavad isegi kõige suuremaid kartusi. Seetõttu on muutunud ilmselgeks asjaolu, et õnnetuste ja tormide tagajärjed mõjutavad otseselt julgeolekupoliitika alustalasid. Juba niigi pingelistes piirkondades toovad looduskatastroofidest tingitud üleujutused, nakkushaigused ja näljahädad endaga kaasa rahvaste põgenemist kriisipiirkondadest naaberriikidesse. Põud ja ikaldused põhjustavad toidu-, joogivee- ja energiapuudust sageli seal, kus varud on juba niigi kasinad. Suurbritannia valitsuse tellitud ja möödunud aastal avaldatud uuringu, nn Stern Review Reporti andmetel ei ole nii ulatuslikke majandusprobleeme pärast Teist maailmasõda varem esinenud. Me ei saa loodusmõjude küsimust vaadelda enam ainult kitsas rahvusliku julgeoleku mõõtmes
annaabi.ee 
