Pärast teist maailmasõda, külma sõja ajal, lõid ka kommunistlikud idabloki riigid, eesotsas Nõukogude Liiduga oma sõjalise organisatsiooni, nimega Varssavi Pakt. Lääneriigid uskusid, et NSVL ei ründaks ühendatud läänt ning organisatsiooni tähtsus lääneriikide silmis tõusis märgatavalt. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist pole NATO tähtsus vähenenud. NATO kiirreageerimisüksused on valmis 24/7 ja NATO väed on olnud peaaegu igas kriisikoldes alates 90-ndatest aastatest. NATO peamised ülesanded on olla stabiilsuse alusmüür Euro-Atlandi ruumis, olla julgeolekualaste konsultatsioonide foorum, hoida ära ja kaitsta NATO liikmesriike igasuguse agressiooniohu eest, aidata kaasa konfliktide tulemuslikule ennetamisele ning osaleda aktiivselt kriiside reguleerimisel ning edendada laiahaardelist partnerlust, koostööd ja dialoogi teiste Euro-Atlandi piirkonna riikidega. 1949
kompentatsiooniks. Meestel esineb peale karjääriliste ja palgaliste huvide missioonile minekuks ka teistsuguseid motivaatoreid. Operatsioon kaugel maal on ideaalne võimalus erinevate kultuuridega tutvumiseks - moel, mis muidu oleks peaaegu võimatu. Elatakse ju eri rahvustega külg külje kõrval. Järgitakse nende tavasid ja kombeid, nähakse nende muresid ja rõõme. Tänu sellele saadakse aru, et Eesti ei olegi nii halb koht elamiseks, sest elust kriisikoldes ei saa ju olla midagi hullemat. Neid põhjuseid, miks missioonidele minnakse on veelgi. Välisoperatsioon on hea võimalus saada eemale igapäevamuredest ja argirutiinist. Samas sobib missioon ideaalselt uute kogemuste hankimiseks ning ka seikluste jaoks. Ka saab hea keelepraktika, seda just inglise keele osas, kuna NATO riikide esimeseks töökeeleks on inglise keel ja teiseks töökeeleks prantsuse keel. Üldiselt erinevad minekupõhjused üksteisest sama palju kui inimesed ise.
· juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused, mis on PVO, kes oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada sellessegi piirkonda. NSVL toetas araablasi, USA Iisraeli. PVO on Suessi kriisi eesotsa astunud 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon. Esialgu lootis PVO Iisraeli riigi sõjaliselt hävitada ning sai selleks toetust mitte ainult araabia maadelt, vaid ka kommunistlikelt riikidelt. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikkuse rühmitusse. Yassir Arafat oli PVO
· juutide ja araablaste (eriti palestiinlaste) vaheliste konfliktide põhjused, mis on PVO, kes oli Yassir Arafat, nende roll konfliktis, milliste tulemusteni on 21.saj. alguseks konfliktide lahendamisel jõutud (lk 88-90) Konfliktide põhjusteks olid pingelised suhted nende rahvaste vahel, mis on mitmel korral põhjustanud sõdu ja väiksemaid relvastatud kokkupõrkeid, asukoht Teise maailmasõjajärgses kriisikoldes. Kõrvale ei jäänud ka üliriigid USA ja NSV Liit, kes üritasid oma mõjuvõimu laiendada sellessegi piirkonda. NSVL toetas araablasi, USA Iisraeli. PVO on Suessi kriisi eesotsa astunud 1964. aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon. Esialgu lootis PVO Iisraeli riigi sõjaliselt hävitada ning sai selleks toetust mitte ainult araabia maadelt, vaid ka kommunistlikelt riikidelt. Iisraeli juhid suhtusid PVO-sse kui terroristlikkuse rühmitusse. Yassir Arafat oli PVO
konventsioonist, sest konfliktid ise ei ole kooskõlas seaduste ja kokkulepetega. Keskkonnakaitseks relvakonflikti ajal on raske midagi ära teha, sest keegi ei hooli vastu võetud seadustest ning sõdijaid ei huvita palju nad kahjustavad mõnda jõge või põllumaad, neil on vaid üks eesmärk, hävitada vastased. Relvakonfliktide ajal ei ole võimalik hakata puhastama reostunud veekogusid või päästma ohustatud loomaliike, sest tegutsemine kriisikoldes võib saada hoopis abistajale hukatuslikuks. Kasutatud kirjandus : http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/konfliktid-ja-nende- lahendamine/taustmaterjal/ http://www.socialinclusion.org.np/new/files/Social_Impact_of_Armed_Conflict_inNe pal_by_Anjana_Shakya_SIRF_ResearchBrief_FINAL_1336478337c29d.pdf https://www.amnesty.org/en/armed-conflict http://www.un.org/rights/concerns.htm http://www.government.se/sb/d/15777/a/186956 http://www
Muidugi ei puudu saatest sõjakoledused: inimröövid ja enesetaputerroristid, mis on osaks Bagdadi igapäevaelust. Ivar Soopani eesmärk on luua Eesti inimesele pilt tegelikust Iraagist, mitte hägustatud USA propagandakonveierist manatud projektsioon jubedast Al-Qaeda tandrist. Saame teada, et Iraak on riik, kus inimesed käivad väljas ja naudivad elu, hindavad läänelike elumalle ja armastavad pidutseda ja tantsida. Ivar kirjeldab ka kuidas näeb välja ühe kriisikoldes töötava ajakirjaniku tööpäev, kus padjaks Kalashnikov ning tööpõlluks teeäärsetesse koeralaipadesse paigutatud pommid. Minu küsimused ajakirjanikule 1. 2. 3. 4. 5. Minu tähelepanekud räägitu kohta ....................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................
annaabi.ee 
