Mõne kuu pärast sõlmiti kokkulepped, mis lõpetasid kolm ja pool aastat kestnud sõja Bosnias ning kinnitasid selle maa jagamise horvaatide, serblaste ning moslemite kogukonna vahel. 4. Jugoslaavia lagunemine, Pärsia lahe piirkonnas , kui Iraak okupeeris Kuveidi. Pinge säilis ka India ja Pakistani suhtes. Mõlemad riigid tegid tuumakatsetust, mnis tekitas terves maailmas suurt ärevust ehk India ja Pakistani vahelised pinged/suhted. Siis Aafrika kriisikoldeks kujunes 1990. Aastate algul mandri idaosas asuv Somaalia. Seal toimus riigipööre ning algas hõimudevaheline sõda. Riik lagunes ja puhkes näljahäda. Somaalia riigipööre. 5. Suuremat edu saavutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal, siis Lähis-Idas oli mõningal määral edukas rahuprotsess. 6. 20. Sajandi viimasel aastakümnel oli oluline tegevus ka rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Loodi Euroopa Liit
Üheks sõja eesmärgiks oli enda ideoloogia ja maailmavaadete peale surumine. Selleks kasutati erinevaid taktikaid näiteks: propaganda, kus tehti vastas riigi ideoloogia maha, rõhutati enda oma. Kommunistlike ning demokraatlike riikide vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja vastne USA, toetades oma ideoloogiaga ja teiste vahenditega sõdivaid riike. Nii tekkisid maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Üheks ohtlikumaks kriisikoldeks sai Vietnam. Vietnami sõda hirm, et Vietnam muutub kommunistlikuks riigiks, see tähendas ka suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud Aasiasse. USA astus sõtta, mis lõppes kommunistide võiduga, sest Vietnami maastik osutus USA sõduritele kurnavaks. Sellest ajast hakkas levima ka mõiste Vietnami Sündroom, mis oli noorsoo pettumine demokraatlikesse väärtustesse. Kommunismi ohus olid ka Euroopa riigid, sest teise maailmasõja järgne kriis oli hea võimalus kommunismi
(tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks kriisikoldeks. Kuuba kriis tekitas maailmale tuumasõja ohtu. Kriis lahendati 1963.aastal, kui kirjutati Moskvas alla tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tehti ka kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta. 2. Korea sõda. Toimus 1950-1959.aastal. Sõjas osalesid Põhja-ja Lõuna- Korea. See mõjus USA majandusele halvasti, sest kaitse eelarve suurenes ning ameerika pidi muid riiklike kulutusi kärpima. Sõjas said paljud surma ning nad ei pooldanud seda. 3. Vietnami sõda. Toimus 1960-1970.aastal
Paljud kutsuvad seda vastasseisu Külmaks sõjaks. Külm sõda oli ilma otsese sõjategevuseta, rohkem maailmavaadete vastasseis, mis võttis enda alla väga paljusid maailma riike. Paljud ütlevad, et Külm sõda lõppes 1991 aastal, mil Nõukogude Liit lagunes. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid ning rahutused ning nende vastasseisude abil üritangi tõestada, et Külma sõda võib pidada maailmasõjaks. Esimeseks kriisikoldeks võib pidada Berliini blokaadi. 1948. aasta juunis lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast. Nimelt tähendab see seda, et Venemaa jagas Saksamaa kaheks. Ida-Saksamaa oli niigi Nõukogude Liidu all ning sellega lootis NSVL, et Lääne Berliin alistub talle. Paraku tuli Lääne Berliinile appi läänelik USA. Lääne Berliin NSVL ei alitsunud ning pärast 324 päeva pidi blokaad lõpetama. Berliini blokaadi
Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile seadmine. Põhi kriisikoldeks võeti Euroopa – lahendada ja olla aktiivne liitlastega Euroopat kaitstes ja seal rünnates. Kindral G. Marshall kirjutas president Rooseveltile hinnangu, et Pearl Harbour on oma asukoha, loodusliku eripära ja kaitsvate üksuste efektiivsuse tõttu vaenlasele praktiliselt võimatu sihtmärk. Vaatamata sellele hinnangule teame, mis juhtus Pearl Harboriga. USA ja liitlased nägid, et jaapanlased teostasid hävitava rünnaku, mida ei oleks kunagi antud hinnangute järgi pidanud juhtuma
kehtestati islami seadus ja võeti vastu uus põhiseadus. MIKS EI OLNUD RAHVAS RAHUL M.R.PAHLAVI ÜMBERKORRALDUSTEGA?- Sellega kaasnesid võimu kuritarvitamine ja segadused. KUI PALJU TÄITIS AJATOLLAH HOMEINI VÕIMULETULEKU AEG IRAANLASTE LOOTUSI? - Mitte eriti, sest rõõm muutuste üle asendus hirmuga kuna igasugust kriitilist arvamusavaldust kehtiva korra suhtes karistati surmaga.MIKS ON OLNUD IRAAK S.HUSSEINI VALITSEMISE AJAL PIDEVAKS KRIISIKOLDEKS MAAILMAS?- Ta oli väga agressiivne ja tal oli palju vaenlasi. KURDID-ELUKOHT- Kagu-Türgi, Loode-Iraan, Põhja-Iraak ja mõnel pool Süürias. AJALUGU- indoeuroopa hõimude järeltulijad, kes ilmusid ajalooareenile võib-olla juba Mesopotaamia algaegadel, ise arvestavad nad oma ajalugu 7.saj.eKr. USK- islami usk. VÕITLUS OMA RIIGI EEST- Bagdadiga al.1961a-st., KAR, Põhja- Iraagi mägedes de facto riik. c)LÄHIS-IDA KONFLIKT-LAIENDATUD KAVA LÄHIS-IDA KONFLIKTI KOHTA-1
energiakriis, poliitilised kriisid, sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu. Kriiside tekkeks võib olla erinevaid põhjuseid. Põhjus võib olla majanduslik. Näiteks üks riik ründab teist mingi maavara või muu saaduse omandamiseks või sisepoliitiline näiteks riigis üritatakse kukutada võimul olevat valitsust sõjalisi meetmeid kasutades. Kriisikoldeks nimetatakse mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukorraks, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. (24) Alltoodud tabelis (25) on näidatud 9 hetkel maailmas käimasolevad suurimate hukkunute arvuga kriisi. Konflikti Umbkaudne Konflikt Asukoht
annaabi.ee 
