*LähisIda sõjad Iisraeli ja Araabia riikide vahel. *Vietnam 19601970 Vietnami sõda; lõppes USA lüüasaamisega; Vietnam langes kommunistliku võimu alla. *Kuuba 1950 NSVL viis oma raketid Kuubalt ära; USA tunnistas Kuuba puutumatust ja viis välja Türki paigutatud raketid. *Berliin 1960 Euroopa jagunemine kaheks. *Afganistan 1979 Lääneriigid said innustust võitma külma sõda. Üldine põhjus kõigil neil kriisidel oli külma sõja käik, mille läbi üritasid vaenutsevad pooled suurendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas ning Euroopas. Kriisid ei lahendanud riikide vastasseisu, pigem süvendasid seda, kuna ühelegi kriisile rahumeelset lahendust ei leitud. 6. Pingelõdvendus PÕHJUSED: lootus parandada USA ja NSVLi suhteid. EESMÄRK: võidurelvastumise ning poliitilise ning majandusliku võitluse lõpetamine maailmas.
asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed
käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed
asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike ja soovimatute elusündmuste tõttu tekkinud situatsioonid, kus harjumuspäraselt edasi minna ei saa. Kriisid erinevad ka raskusastme poolest. Väikesi igapäevavaseid kriise mahub iga lapse või nooruki elli, kuid vaid mõned satuvad lapse- või noorukieas raskesse kriisi. Lapse- ja noorukiea kriisidel on omad erijooned. Mida noorem on lapse, seda raskem on tema hädasolekut märgata ja kriisi raskust hinnata.Laps jääb kriisis tavaliselt abist ja toetusest ilma. Noor on peaaegu täielikult sõltuv ümbritsevatest täiskasvanutest. Kui täiskasvanu on ise kriisi põhjustaja (peksmine, seksuaalne väärkohtlemine), on laps või nooruk oma mures väga kaitsetu ja abitu. Üks traumaatilisemaid sündmusi elus on inimese surm. Nagu täiskasvanudki, tunnevad ka lapsed
aastal valmistati Prantsusmaal ainult 79,3% 1929. aasta toodangust. (Krinal 1995: 117) Majandus ei taastunud enamikes riikides 1929. eelsele tasemele enne Teise maailmasõja algust. 26 KOKKUVÕTE Globaalne kapitalism on ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis on meil praegu ja oli ka 1929. aastal. See pole aga kaugeltki täiuslik süsteem. Kuna süsteem ei ole täiuslik, on võimalus kriisidel tekkida. Esimene maailmasõda tõi kaasa suured muutused maailmamajanduses, näiteks Nõukogude Liit astus kapitalistlikust süsteemist välja, mis tähendas, et turg kapitalistlike riikide jaoks vähenes olulisel määral. Erinevates suuremates riikides oli majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda väga erinev. Näiteks USA ja Jaapani majandusele mõjus Esimene maailmasõda väga hästi, aga Saksamaa majandusele katastroofiliselt.
10. E. Erikson · Pärit saksa-juudi perest · Põhimõiste indentiteet · Oma indetiteediga oli tal lapsepõlves probleeme, kuna koolis ei võtnud teda kumbki rahvusgrupp omaks. · Tal puudub ametlik kõrgharidus, kuid ta oli vanemas eas Harvardi auproffesor. · Tuntuks on ta saanud oma isiksuse teooria abil, mis põhineb kaheksal arenguastmel. Isiksus areneb sünnist surmani. Need astmed põhinevad kriisidel, mida inimesed peavad ületama. · Isisksuse areng määretlatakse sotsiaalse keskkonna poolt. KAHEKSA ARENGUASTET 1. Sünnihetk- poolteist eluaastat: õpitakse tundma, kas keskkond on sõbralik, kas sellele võib loota, kas see täidab kõiki vajadusi või tuleb ette halba kohtleminist ja puudust. See aste moodustab isiksuse fundamendi. a. Usaldus b. Mitteusaldus 2. 1,5- 3a : lapsed testivad vanemaid ja keskkonda- mida neil lubatakse ja mida mitte.
annaabi.ee 
