Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kriipsukesi" - 5 õppematerjali

Erivajadustega õppija - Düsleksia
5
doc

Erivajadustega õppija - Düsleksia

Kuidas aidata lugemisraskustega last? Lapsega tuleb väga palju suhelda ja talle jutustada. 1.-2. klassi lapsele, isegi siis, kui ta loeb juba päris hästi, peaks siiski ette lugema. Alati tuleb küsida lapselt, kas ta sai loetust aru (vajadusel selgitada). Tekstid lapsele iseseisvaks lugemiseks peavad olema jõukohased ja huvipakkuvad. Kui laps kipub sõnu aimamisi lugema, siis võib oletada, et tal on pikema sõna veerimisel juba algus meelest läinud. Teha võib kriipsukesi näiteks liitsõnade liitumiskohtadesse, siis pole vaja korraga kogu sõna kokku veerida, samas tähendus jõuab kohale. Raskematel juhtudel võib teksti lausa silbitada. Soovitav on alguses kasutada järjehoidjat, mida laps hoiab loetava rea all. Ta loobub sellest ise, kui suudab silmadega kindlalt järge hoida. Laps peab saama võimalikult palju valjusti lugeda, sest kuulmiskontroll kergendab sisust arusaamist.

Pedagoogika → Erivajadustega õppija
122 allalaadimist
Kaizen ehk viie s-i meetod
2
docx

Kaizen ehk viie s-i meetod

Kõigepealt tuleb määrata, milliseid materjale ja tööriistu on vaja igapäevase töö tegemiseks. Järgmisena tuleb leida nendele oma koht ning märgistada see koht näiteks värvilise teibiga. Kõik muud üleliigsed asjad tuleb eemaldada sealt-kas siis ära panna kuskile mujale hoiule,ära anda,maha müüa või siis hoopis sootuks ära visata.Kui ei suuda ära ostustada,kas seda on vaja või ei ole vaja siis võiks selle kasutamist mõndaaega jälgida-tehes kasvõi vihikusse väikeseid kriipsukesi,peale igat kasutuskorda.Nii näed ära kui tihti sa seda asja tegelikult kasutad ja siis alles otsustad selle asja saatuseüle. Kui kõik asjad on oma kohtadel, siis otsustatakse, mida, kuidas ja kui tihti puhastada ning koristada. Eesmärk on, et iga töökoht, materjal ja tööriist oleks valmiskohe kasutamiseks. Juba kolme S-i rakendamise korral on tulemused olemas. Näiteks ettevõttes,kui toormaterjali

Muu → Ainetöö
22 allalaadimist
Keemia alused
16
doc

Keemia alused

elektroni. Vesinikul on dueti nõue ­ kaks elektroni väliselektronkihil; 7. 2. perioodi elemendid (Li...Ne) alluvad hästi okteti nõudele, järgnevate perioodide elementide puhul võib esineda kõrvalekaldeid; 8. Kui tsentraalsetel aatomitel jääb oktetist elektrone puudu, moodustatakse kordseid sidemeid, nihutades vabu elektronipaare sidet moodustavatele asukohtadele; 9. Aatomite ühendamisel kasutatakse elektronipaaride asemel kriipsukesi, kujutamaks sidemeid. Valentskihi elektronipaaride tõukumise mudel (VSEPR) F Iga aatomi väliselektronkihis asuvad elektronipaarid tõukuvad üksteisest eemale ning paiknevad selliselt, et nende omavahelised kaugused oleksid maksimaalsed. Keemilised sidemed moodustuvad piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi. Molekulid, kus on rohkem kui 1 tsentraalaatom

Keemia → Keemia alused
252 allalaadimist
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

Samuti ei meelita vaatama tema õied, mis on peidetud lehtede kaenlasse. Tegelikult on õied väga ilusad, nagu pisikesed valged tähekesed, kes on peitu pugenud tihedasse puuvõrasse. Huvitav on seegi, et tihtipeale õitseb paakspuu aastas kaks korda. Äratundmiseks on tal kaks iseloomulikku tunnust. Parem neist on see, et lehed on pealt tumerohelised ning alaküljel hästi selgesti esiletungivate roodudega. Teiseks on tal tume koor, mis on täis valgeid kriipsukesi. Talvel aga on tema pungad kaitsvate soomusteta. Sügisel võivad lastele pihku sattuda paakspuu marjad, millel on sees kaks luukest. Algul on 37 need luuviljad punased ja hiljem muutuvad mustaks. Süüa ei tohi neid aga mingil juhul, sest nad on väga mürgised. Juhul kui peaks tekkima mürgistus, mis seisneb tugevas kõhuvalus, oksendamises ja verises väljaheites, siis tuleb kannatanule kiiresti anda sütt ja toimetada ta haiglasse

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Samuti ei meelita vaatama tema õied, mis on peidetud lehtede kaenlasse. Tegelikult on õied väga ilusad, nagu pisikesed valged tähekesed, kes on peitu pugenud tihedasse puuvõrasse. Huvitav on seegi, et tihtipeale õitseb paakspuu aastas kaks korda. Äratundmiseks on tal kaks iseloomulikku tunnust. Parem neist on see, et lehed on pealt tumerohelised ning alaküljel hästi selgesti esiletungivate roodudega. Teiseks on tal tume koor, mis on täis valgeid kriipsukesi. Talvel aga on tema pungad kaitsvate soomusteta. Sügisel võivad lastele pihku sattuda paakspuu marjad, millel on sees kaks luukest. Algul on need luuviljad punased ja hiljem muutuvad mustaks. Süüa ei tohi neid aga mingil juhul, sest nad on väga mürgised. Juhul kui peaks tekkima mürgistus, mis seisneb tugevas kõhuvalus, oksendamises ja verises väljaheites, siis tuleb kannatanule kiiresti anda sütt ja toimetada ta haiglasse

Bioloogia → Eestii metsa ökosüsteemid
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun