Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeraimine. Segamini võib ajada: Eestis teda veavalt kellegagi segi võib ajada. Kui siis ehk ainult kaugemalt mõne suure ja tumedat värvi metsseaga. Arvukus Eestis: 2001. Aastal hinnati karude arvukus Eestis 550 isendile. Kogu maailmas on neid kusagil 200 000 ringis. Eluiga: Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi.
Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine. TOITUMINE Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda.Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama
Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeramine. Pereelu 5 Pruunkarul on jooksuaeg enamasti aprillist juulini. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad tavaliselt jaanuaris-veebruaris ning suguküpseks saavad alates 5 eluaastast. Tiinus kestab 210-255 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 1-3 poega aga võib olla ka kuni 5 ja sagedasti on palju kaksikuid. Poegimisintervall on 3 aastat ja enam
Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine. Ta on (perioodiliselt) monogaamne ning jäävad sama paarilisega kokku alates paarist päevast kuni mitme nädalani. Isasloomad aga poegade hoolitsemises kaasa ei löö, seda teevad vaid emasloomad. Emasloomad võtavad vahel ka hulkuvaid poegi enda hoole alla. 4 Eluviis, käitumine Pruunkaru on peamiselt öise eluviisiga, päeval liigub ta siis kui teda on häiritud. Sügisel, kui
(Klonsky ja Muehlenkamp, 2007). Autoagressiivne käitumine võib väljenduda väga mitmel erineval kujul, kuid kõige tüüpilisemad on just randmetele ja käsivartele vigastuste tekitamine, kuid samuti ka kõhu ja teiste kehaosade vigastamine "Vigastuste liikideks on lõikamine, torkamine teravate esemetega (nõelad, kudumisvardad, kirjaklambrid jne); põletamine sigareti, tulemasina või tikuga; terava esemega sõnade või muude märkide kritseldamine kehale; kriimustamine/kratsimine nii, et selle tagajärjeks on olnud armid või verejooks; oma haavade paranemise takistamine; enda hammustamine viisil, mille tagajärjeks on verejooks; oma pea või muu kehaosa löömine millegi vastu nii, et see on verevalumeid tekitanud." Üldiselt kategoriseeritakse autoagressiivseks käitumiseks kõike seda, mida sooritatakse tahtlikult ning eneseteadlikult enda vigastamise või füüsiliselt haiget tegemise tulemuse saavutamiseks. (Värnik jt, 2015).
Heitlehistest puudest on levinuimad pöök, tamm ja valgepöök. Leidub ka mitmeid vahtra-, haava-, saare- ja sarapuuliike. Üldiselt paiknevad Ida-Gruusia metsad 500-2000 m kõrgusel merepinnast. 2008. aastal võeti metsa maha kokku 793100 m3, millest 752200 m3 kulus energia tootmiseks. Metsaraie on viimaste aastate jooksul suurenenud. Puitu toodetakse peamiselt enda tarbeks, eksport peaaegu puudub. Suurimad metsandusega seotud probleemid on ebaadekvaatne metsahaldus, kontrollimatu kriimustamine, illegaalne raie, metsatulekahjud, putukad ja haigused. 13 10. TÖÖSTUS Tööstuslikest toorainetest leidub Gruusias peamiselt kivi- ja pruunsütt. Maavaradest leidub veel ka naftat, maagaasi ja mangaani-, raua-, vase, plii- ja tsingimaake. Gruusia peamine tööstusharu on metallurgia (maakidest sulameid ja metalle tootev tööstusharu), sest Gruusia maavarad võimaldavad selle tööstuse arengut. Viimastel aastatel
Hõõrdekulumine ehk liugekulumine (sliding wear) on protsess, mis toimub töötavate pindade hõõrdumisel ja mille tulemusena eraldub materjal kontaktpindadelt (joon.3).. Fn Fh Joon.3. Hõõrdekulumise skeem (Fn normaaljõud, Fh hõõrdejõud) Hõõrdekulumine on keerulisema iseloomuga võrreldes teiste kulumisliikidega, kuna ta sisaldab peale mehaanilise kulumise (materjali lõikamine ja kriimustamine),ka adhesiooni, pinnaaluste mikropragude teket ja levimist, materjali kandumist ühelt kontaktpinnalt teisele, pinnakareduste muutumist sissetöötamisperioodil, tribokeemiliste kilede teket jt protsesse. 7 Võrreldes teiste kulumisliikidega (abrasiivkulumine, erosioonkulumine) on hõõrdekulumine kõige keerulisem kulumisliik Reaalsed pinnad on keerulise reljeefiga, mida iseloomustavad nende karedus ja lainelisus. Hõõrdumisel karedate
annaabi.ee 
