Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv. Looma: Austraalia loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega
väga suurt rolli Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Austraalia jõgedevõrk on hõre, ja kuigi jõgesid on vähe, on nad riigile elutähtasd. Nad varustavad maad joogiveega, farmereid veega karja jootmiseks ja põllumaade niisutuseks. Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse ookeani valgala. Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek, Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve. Kriikides on vett ainult pärast lühiajalisi suvevihmu. India ja Vaiksesse ookeani suubuvad enamsti lühikesed ja ebaühtlase veereiimiga jõed, mis toituvad vihmaveest ja on veerohked ainult alamjooksul. Suurvesi sõltub sademete reiimist ja on enamikul jõgedel suvel, Lõuna-Austraalia jõgedel talvel ning Kagu-Austraalia jõgedel sügisel.
Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva. Näiteks Eyre`i järv oli enne 1950. aastat terve sajandi täiesti kuiv. Kliima Austraalia asub täielikult lõunapoolkeral. Austraaliat ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean. Austraalia põhiosa asub troopilises kliimavöötmes. Parasvöötmesse jääb ainult Tasmaania; põhiosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad
taimestik, jõgede langus. Valgla ehk jõgede äravoolu ala jaotub maailmas kaheks: I Perifeersed äravoolualad Jõgede vesi jõuab maailmamerre – enamus jõgedest, kõik Eesti jõed II Sise-äravoolualad Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Nt Volga (suubub Kaspia merre) VADID ja KRIIGID – kuivad jõesängid, mis täituvad ajutiselt veega Veerežiim Voolu hulga muutumine aasta jooksul. - Madalvesi ja suurvesi – korrapärased - Tulvavesi - korrapäratu Üleujutused Põhjused: 1. Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatus tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugeevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Nt: Eestis 2005a jaanuar 2. Üleujutused 3. Kiire lume sulamine 4
territooriumist hõlmavad kõrb ja poolkõrb. Talvel võib siseosas olla öökülmi. Tasmaanias võib talvel ka lund sadada, kõige jahedam on Austraalia Alpides, kus võib lumikate püsida 3-4 kuud. Jõgesid on vähe aga idarannikul on palju lühikesi energiarikkaid jõgesid. Mandri suurima jõestiku moodustavad Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult algav Murray ja tema lisajõed. Nende jõgede vooluhulk kõigub tugevalt ning seda kasutatakse niisutamiseks. Sisemaal on ajutise vooluga jõed, kriigid. Mageveejärvi on vähe ja enamik neist on väikesed mägijärved. Majanduses on oluline põhjavesi, mida leidub 4,8 mln km2 suurusel alal. Maavarasid leidub rikkalikult. Kivisöevaru poolest on Austraalia maailmas 6. koht ja pruunsöevarult 2. koht. Esikohal on Austraalia boksiidi, plii-, tsingi-, nikli-, uraani- ja tantaalimaagi, tsirkooniumi, hõbeda-, haruldaste muldmetallide ja tooriumi, teemantite, safiiri ja opaali varu poolest
annaabi.ee 
