Portree Marie de' Medici'st, 1622, õlimaalitehnika *asub Del Prado muuseumis Madriidis Hispaanias *maalil on kujutatud tumedais rõivais prousa Medici't *mulle meeldib, sest taust on mõnusalt kollakas-pruunides toonides ning millegagi pole üle pingutatud *kasutatud on jällegi pastelseid värve *naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik *esmakordselt pilti vaadates silmab suurt mütsi, mis poisi lokkis juukseid katab *nina, huuled ja juuksed on hästi välja toodud, muu on kuidagi hajuv Kolm Graatsiat, 1628-1630, õlimaalitehnika *asub Florence Palatina Galeriis Itaalias *kujutatud on 3 alasti naisekeha, ilmselt selle ajastu iluideaalid *naised näevad üsna ühesugused välja, kõigil juuksed üles seatud
RÜTM korrapära vaheldumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus teljest v. keskpunktist võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised, peegeldavad teineteist. JOON JA JOONISTUS. Lugeda: Jaak Adamson, Andres Adamson ,,Kunstiõpik gümnaasiumile" lk 23 - 25 I Sõnal ,,joonistus" on mitu mõistet. 1. graafikaliin 2. vastav kujutava kunsti teos, mille puhul kujutis on käsitsi kantud paberile vm. materjalile (nt pärgamendile) Eristatakse: a) söejoonistus b) kriidijoonistus c) sulejoonistus d) pintslijoonistus e) pliiatsijoonistus Joonistust kasutatakse ka eeltööde eskiiside, visandite, kavandite tegemiseks. Tekkis alles peale paberi levimist Euroopas 15.saj II JOON nisugusel kujul nagu ta paberile tõmbame looduses ei esine. Inimene kasutab joont looduse tõlgendamiseks pildikeelde. Joon on ühe mõõtmega vorm. Paberile tõmmatud joon võib olla erineva karakteriga:
itaalialikud ja prantsuslikud elemendid, tugev s-kurvatuur. SLAIDID "Kuulutamine" - Uffizi galeriis. Kuldne koloriit, väärakas poosis Maarja, detailne. "Ratsanik" - hobune ja mees on rombidega kaunistatud "Trooniv madonna" 5. Pietro (1280-1348) ja Ambrogio (1290-1348) Lorenzetti - järgisid Duccio ja Giotto stiili, religioossed mehed, linnavaate leidlik kompositsioon. Kartoon - suureformaadilist kunstiteost ettevalmistav samas mõõtkavas ja detailitäpne söe- või kriidijoonistus. Kartooni tagakülg kaetakse lubjapuruga või söetolmuga ning krihvliga vajutades kopeeritakse kujutise jooned pildikandjale. SLAIDID "Dekoratiivne madonna" "Kolgata tee" Camposanto Monumentale vaated (3) - ülikute matmine, freskod, II maailmasõjas hävinud. Asub Pisas. Restaureeritud. Buffalmaco surmatriumf. Firenze Radikaalne suund. 6. Masaccio. - 1401-1428, varajased teosed gootikahõngulised, hea perspektiiviga, anatoomiliselt usutavad
Saksa ja inglise keeles on aga temast kirjutatud palju raamatuid. Nii pidin ma suurema osa materjalist tõlkima inglise keelsetest raamatutest eesti keelde. Materjali sain raamatukogudest, internetist ja õpetajalt. H undertwasseri biograafia 1928 Sündis Viinis 15. detsembril, Friedrich Stowasser nime all. 1929 Suri tema isa, kes oli tehniline riigiametnik ja ohvitser I maailmasõjas. 1934 Esimene lapsepõlve joonistus. 1943 Esimene hoolikalt tehtud kriidijoonistus. 1948 Kooli lõputunnistus. Veetis kolm kuud Viinis asuvas ,,Kaunite Kunstide Akadeemias," õppides professor Robin Christian Andersen'i käe all. Oli mõjutatud Walter Kampmann'i ja Schiele'i näitustest. 1949 Alustas reisimist : Põhja-Itaalia, Toscana, Rooma, Sitsiilia jne. Kohtub René Bro'ga ja järgneb tema järel Pariisi, kus ta arendas välja oma stiili ja võtab enda nimeks Hundertwasser. 1950 On Pariisis koos Bro'ga ja Dumage'i perekonnaga. Püha Mandé's
sünd, surm, erootika, armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses. Ebatavaliste süzeedega, mis on mitmetähenduslikud, salapärased, müstilised. Chavannes tuntuim töö ,,Vaene kalur". Prantsuse sümbolismi eelkäija. Moreau - ,,Rändav poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema ,,Viirastus", Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Sveitsi kunstnik F. Hodler ,,Päev I", ,,Öö". Hollandlane J. Toorop ,,Kolm pruuti", pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite
annaabi.ee 
