rüütliks hakata. Kuni seitsmeaastaseni elas poiss kodus, seejärel saadeti ta õppima kõrgemalseisva feodaali ehk süserääni juurde, kus temast sai paaz- patrooni ja selle abikaasa saatja. Kohati üllatav on see, et hariduse saamine polnud oluline, enamgi veel- kiideldi oma harimatusega. Lugemis-ja kirjutamisoskust ei peetud vajalikuks. Näiteks karjusid Normandia rüütlid oma kreeklastest vastastele, et need alla annaks, kuna lapsepõlves pidev krihvli ja tahvliga õppimise tõttu ei oskavat nad õigesti oda ega mõõka käes hoida. Kui rüütlid lasid endale midagi ette lugeda, pidid nad usaldama nii ettelugejat kui ka iseend. Rüütel pidi oskama seitset rüütlivoorust: ratsutamist, ujumist, vehklemist, oda ja vibu käsitsemist, ujumist, vehklemist, oda ja vibu käsitsemist, maadlemist, kabemängu ning luuletamist. Seega ei saa öelda, et tema elu lihtne oleks olnud.
Determinatiiv on logograafiline märk, mis kirjutatakse kas teise märgi ette või järele, et näidata, mis klassi antud sõna kuulub. Nagu foneetilised täiendid, võivad ka determinatiivid eristada kahemõttelisi logogramme. Sumeri kirjutajad kasutasid roost krihvlit ehk tahvliroogu, nagu nad seda ise nimetasid. Kõige vanemal perioodil oli krihvel arvatavasti ühest otsast teritatud, et sellega piktograafilisi märke joonistada. Krihvli teise, nüri otsaga tehti ringikujulisi vajutusjälgi. Pikapeale terava otsa kuju muutus, et oleks võimalik kiiremini kirjutada lihtsalt krihvliotsaga niiskele savipinnale vajutusjälgi jättes. Ühtlasi muutusid ka märgid järk-järgult tinglikumateks ning omandasid kiilukujulise vormi. Niisugust kirja nimetataksegi kiilkirjaks. Sumeri tsivilisatsiooni hääbumine teise aastatuhande algul eKr tõi kaasa babüloonia mõju, mis seisnes sumeri logogrammide häälduse muutuses, sest
Lugemise, piibliloo, katekismuse ja kirikulaulu kõrvale sugenes peale kirjutamise ja arvutamise teisigi uusi õppeaineid maateadus, noodist laulmine jm. 1840. aastail ilmusid esimesed eesti lastele mõeldud vene ja saksa keele õpikud. Probleemideks olid: 1) esialgu takistasid uute õppeainete levikut kooliinventari vähesus ja kirjutamismaterjalide ning õpikute nappus. Terassulg ja pliiats olid sajandi keskel alles uudiseks. Enne kirjutati paberi ja tahvli puudumisel liivale. Hiljem krihvli ja tahvliga ning mõnes kihelkonnas kasutati lausa paberit ja hanesulge. 2) Mõõtühikud olid Põhja- ja Lõuna-Eestil erinevad. Eestimaal olid pikkusemõõduks süld ja pinnamõõduks tiin, Liivimaal vastavalt küünar ja riia vakamaa. 3) 19. Sajandi esimese poole koolmeister oli vähese haridusega. Põhja-Eesti koolielu piduriks saigi koolmeistrite puudulik ettevalmistus koolitööks. Suurem osa neist omandas kirjaoskuse iseõppimise teel. Lõuna- Eestis sai enamik koolmeistreid
tema korpuses on rohkem ruumi, mis võimaldab monteerida rohkem massmäluseadmeid ja muid komponente. Sülearvuti (laptop computer). Väike kaasaskantav arvuti, mida saab kasutada süles hoides. Tahvelarvuti (tablet computer, slate PC). Puute-ekraani sisse ehitatud arvuti. Tahvelarvutid võivad olla kas ainult Internetile spetsialiseeritud või ka täiemõõdulised üldotstarbelised personaalarvutid. Nende iseloomulikuks jooneks on sisendseadmena kasutatav puuteekraan, millel töötatakse krihvli või sõrmega. 1.1.1.3 Tavalised kantavad digitaalseadmed (pihuarvutid): elektronmärkmik (PDA), mobiiltelefon, nutitelefon, multimeediamängija ja nende põhifunktsioonid. Elektronmärkmik (Personal Digital Assistant). Peoshoitav seade, milles on ühendatud arvutamine, kalendermärkmik, telefon/faks ja võrkuühendamise võimalus. PDA sünonüümina kasutatakse ka terminit pihuarvuti. Mobiiltelefon (kärgtelefon, cellular phone). Esimesena võeti kärgtelefon kasutusele USA-s ja algul oli
sosistas talle kõrva: «Pane kübar pähe ja tee, nagu läheksid koju; tänavanurgal jää teistest maha, keera põiktänavasse ja tule tagasi. Mina lähen teist teed ja tulen samuti sinna.» Niisiis läks üks ühe salga õpilastega ja teine teisega. Veidi aja pärast kohtusid mõlemad põiktänava lõpus, ja kui nad tagasi koolimajja jõudsid, oli see täiesti nende päralt. Nad istusid kõrvuti, võtsid tahvli ette,.Tom andis Beckyle krihvli ja hoidis tema kätt, seda juhtides, ja nii loodi uus hämmastav maja. Kui huvi kunsti vastu hakkas haihtuma, alustati vestlust. Tom ujus õndsuses. «Kas sa armastad rotte?» küsis ta. «Ei, ma vihkan neid!» «Noh, mina ka -- elavaid. Aga ma mõtlen surnud rotte, mida saab nööriga pea ümber ringi vuhistada.» «Ei, ma ei hooli siiski palju rottidest. Mis aga minule meeldib, see on närimiskummi!» «Oh, seda ma arvan. Kahju, et mul praegu ei ole ühtegi tükki.» «Tõesti? Minul on
annaabi.ee 
