Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3). Kaelal asetsevad krihvid ehk astmetraadid. Kahe krihvi vahele sõrmega vajutades ja keelt mängides muudetakse keele võnkuva osa pikkust ja seeläbi ka helikõrgust. Kaela alguses, sõrmlaual, asetseb sadul, mis fikseerib keelte asetuse, et nad peaosa juures ei võnguks. Sõrmlaual on ka mõne krihvi vahel sõrmlaua marker. Täppe, mis asuvad III, V, VII, IX, XII, XV, XVII ja XIX astmel, kutsutakse sõrmlaua markeriteks ning need aitavad vajaliku noodi kiirelt üles leida. Olenevalt tootjast ja pilli
basskitarri kujul, mida kasutatakse ka tänapäeval. Pill valmistati krihvidega ning oli mõeldud mängimiseks horisontaalasendis. 1935. aasta Tutmarc'i muusikariistade firma, Audiovox'i, müügikataloog esitles neljakeelelist, 30½-tollist krihvidega basskitarri ,,Model 736 Bass Fiddle". Kuna see bass oli kujult sarnane tavalisele elektrikitarrile, oli seda ka lihtsam hoida ning transportida. Samuti andsid krihvid võimaluse bassistidel pilli täpsemini mängida. Sel ajaperioodil müüdi neid pille umbes 100 tükki. 1940-1949 1947. aastal alustas Tutmarc'i poeg Bud sarnase basskitarri turustamist ,,Serenader" nime all. Seda reklaamiti üleriigiliselt väljaantud L.D. Heather Co. 1948. aasta kataloogis, kuid Tutmarc'ide leiutised erilist müügiedu ei saavutanud. 1950-1959 Esimese masstoodetud elektrilise basskitarri valmistas Leo Fender 1951. aastal, samal ajal kui
1960-1969 Fenderi P-bassil läks aega, enne kui see võitis muusikute südamed, kes endiselt kasutasid akustilist kontrabassi. 1960ndal aastal tuli Fender välja J-bassiga, mille hääleulatus oli palju suurem. See sai eriti populaarseks dzässbassistide hulgas, nagu Jaco Pastorius 1970ndatel ning Marcus Miller 1980ndatel. Jaco Pastorius eemaldas oma bassilt krihvid ning tegi krihvideta bassi (fretless bass) kuulsaks üle kogu maailma. Tänapäeval valmistavad kitarritootjad ka krihvideta alternatiive oma tavalistest krihvidega mudelitest, nagu näiteks Fenderi 1990ndal aastal valmistatud Fretless Jazz Bass (joonis 13). Rickenbackeri 4001S, mis lasti välja 1964ndal aastal tõi suurt edu ning kuulsust firmale, kui sellega mängisid Paul McCartney 1960ndatel ning hiljem Chris Squire ansamblist Yes 1970ndatel
Kapjade puhastamine · Kapju peab puhastama vähemalt kord päevas, soovitavalt rohkem kui hobune seisab palju tallis. · Kabjad puhastatakse kabjakonksuga kraapides mustust kanna poolt varba suunas. Kiilu puhastamisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks kiilu liiga ägeda kraapimisega. · Kapju puhastades on alati hea kontrollida ka samaaegselt rautust. Kontrollli, et raud on kindlalt kinni js naelad ei ole väljas. · Kui hobusel on krihvid, peab jälgima teravust. Krihve võib vajadusel pingutada võtmega. Kapjade hooldus · Hobuse kabjad arenevad väga aeglaselt, alles 5 aastase hobuse kabjad on lõplikult väljaarenenud. Kabja kvaliteeti, kuju ja mehhanismi mõjutavad põhiliselt toit, liikumine ja hooldus. Lisaks igapäevasele kapjade puhastamisele peaks hobust iga 6 nädala tagant värkima või rautama. · Kapju oleks kasulik määrida: eriti kuival suvel, mil kabi võib kergelt praguneda.
laudtsitrid. Sitar Sitar on suur pika krihvidega pillikaelaga lauto ja tuntium India muusikariist. Sel on tähtis roll klassikalises kammermuusikas, mida vanasti mängiti islamiusulistes ja hinduistlikes õukondades. Traditsiooni järgi leiutas sitari õukonna luuletaja Amir Husrav (1253-1325). Sitar sai oma praeguse vormi klassikalise sooloinstrumendina 18. sajandil, kui tekkisid kindlad standardid kasutada pillikorpuseks kõrvitsakoort ning valmistada keeled ja krihvid tugevast metallist. Vina on Lõuna-india keelpillide üldnimetud ja ka sitarit nimetatakse vahel nõnda. Algselt oli vina pulktsitri tüüp, mille sõrmlaud ühendas kaht kõrvitsakoort. Vinat mainitakse juba ühes veedadest (hinduismi pühakirjad), vanim neist ,,Rigveda" loodi 1200 eKr. 16. sajandil pilli muudeti. Sellel on 7 keelt, millest 3 on burdoonkeeled ja selle kaelal on 24 ümberpaigutatavat krihvi. Vina on Lõuna-India klassikalise muusika põhiinstrument. Külaviiulid
Jones'iga kontsertreisile ja Jimmy sai sellest ainult tööd juurde. Mida kõike küll ei pidanud ta tegema: muusikalõigud reklaamide jaoks, filmifonogrammid, estraadi-, dzäss- ja rahvaorkestrid. Ühel lindistusel küsis tuttav viiuldaja ja uuris ega Jimmy pole mõnikord proovinud poognaga mängida? Jimmy prooviski ja kuuendal, kõige jämedamal keelel tuli välja tõeline elektriline ,,kummitus". Aga esimene, peenike keel tekitas südantlõhestava vingumise. Kitarri krihvid on teatavasti sirged ja seepärast on poognaga võimalik mängida ainult kahel äärmisel keelel. Kui aga Jimmy tõmbas poognaga üle kõigi keelte, tulid võimendist ennekuulmatud helid. Pärast töötas Jimmy selle võtte välja ja kasutas seda korduvalt. 1966. aastal sai Jimmy'l stuudiomuusiku elust villand. Liiga palju tuli mängida "prahti". Mängida edasi plaatidele seda, mis on kellegi poolt ette kirjutatud, ei olnud talle enam vastuvõetav
annaabi.ee 
