litsentsilepingut, on karistatav ning tarkvarapiraatlus on lisaks sellele pahelisusele ka 11 karistatav kuritegu. 7 Koitel, H. Piraatlusele ja võltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lüüakse hingekella. Juridica 1999, lk 124 8 Tarkvarapiraatlus - http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvarapiraatlus (12.10 2012) 9 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (15.10 2012) 10 Autoriõiguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (12.10 2012) 11 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus kas pahe või kuritegu? - http://www.epl.ee/news/majandus/tarkvarapiraatlus- kas-pahe-voi-kuritegu.d?id=50725542 (12.10 2012) 3.1 Tarkvarapiraatluse liigid
1950 - NL 8 linna turniiri võitja 1950 - NL mv. II koht 1951 - NL mv. III koht 1952 - NL mv. IV koht (ÜSK) 1952 - NL 10 linna turniir II koht (Tallinn) Märkus: 1952.a. erinevad meeskonnad, vaid I. Kullam nii Tartu ÜSK-i kui Tallinna meeskonnas. 6. Perioodi lõpuks E. Naaritsa taandumine ainult naiste treeneriks (siiani vedas nii meeste kui ka naiste klubisid ÜSK-is). 7. Mängijaisiksused NL koondises: J. Lõssov, I. Kullam, H. Kruus või koondise lävepakul: A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer, ka H. Raudsik. Treeneriisiksused: E. Naarits, ka J. Dudkin (NSVL 1. koondise 1947.a. üks ettevalmistajaid), J. Lõssov. (1953.aastast minek NL naiste koondise treeneriks). 8. Korvpall laiema kandepinnaga Eesti spordiühingutes (Dünamo, Spartak, Tööjõureservid, mitte ainult Kalevis). Korvpalli tulek peale ÜSK-i ka TPI ja EPA Spordiklubidesse. Terve laiapinnaline konkurents Eesti siseselt. 9. Professionalismi teke vaid NL-i koondise tasemel n-ö
pärit Koeru lähedalt Kuusnast. Järva-Jaanist on pärit teadusemees ja õppejõud Ants Nurmekivi ja Harry Lemberg, kelle osa vabariigi vastupidavusalades on märkimisväärne. Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik
süsteemi minek. Eesti oli NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi rollis. ,,Kalevi" n.ö. esimene kuldaeg oli 1949-1952. Sellel perioodil olid nende tulemused järgmised: 1949- NL meister 1950- NL 8 linna turniiri võitja 1950- NL mv. 2. koht 1951- NL mv. 3. koht 1952- NL mv. 4. koht 1952- NL 10 linna turniiri 2. koht Tol ajal olid suured mängijaisiksused: J. Lõssov, I Kullam, H Kruus, A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer. Aastad 1960-1970 on suuremalt jaolt Ilmar Kullami periood, kuna siis toimus korvpalli järjepidev tõus NL-i tipu lähedale. NL-i meitrivõistlustel tehakse üks esinduskoosseis. Tartu ,,Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson. Algas ,,Kalevi" n.ö teine ,,kuldaeg": 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi 2. koht 1969.a. NL a/ü meister 1969.a. NL mv.-te 4. koht 1970.a. võit USA koondise üle 1971.a
Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga.54 Kirjandusteoste piraatlus Ajakirjade ja eriti ajalehtede toimetused käivad autorite artiklitega ümber nagu just heaks arvavad: lühendavad, muudavad teksti ja pealkirju, paigutavad ümber lõike ja nõnda edasi. Seda valdavalt autoritele isegi teatamata. Autorikaitse seisukohalt on artiklis isegi kahe sõna 50 Krevald, T. Tarkvarapiraatlus- kas pahe või kuritegu? Ärileht.ee, 17.04.1996, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.arileht.ee/artikkel/5344 (20.10.2009) 51 Samas 52 Samas 53 Samas 54 Samas 19 mahatõmbamine autoriga kooskõlastamata seaduse rikkumine, kuivõrd mis tahes muudatus tekstis muudab selle algset mõtet. Arvo Valton võib omaenda praktikast öelda, et loobus artiklite