Suurem osa neist, rohkem kui 9 kümne seast, olid juudid. Suur osa, rohkem kui 70 tuhandest poolakast, surid või tapeti just Birkenaus. Samuti hukkusid seal ka ligikaudu 20 tuhat egiptlast, ja teistest rahvustest vange. 1941. aastal võeti vastu otsus gaasikambrite ehitamiseks, et hukata massiliselt juute kogu Euroopast. Ehitustöid viisid läbi vangid range järelvalve all. Kambreid hakati kasutama samal aastal. 1942. aasta keskel hakati rajama hiiglaslikku gaasikambrit ning krematooriumit, milles sakslased plaanisid tappa 1,6 miljonit inimest aasta jooksul. Lisaks gaasikambrites surnud inimestele, hukkusid vangid nälga, haigustesse ja meditsiiniliste katsetuste tagajärgedes. Auschwitz III Laager oli kõige esimene ja suurim kõrvallaager. Aja pikku sai sellest kõrvallaagrite `vabrikute' peakontor. Selle osa elanike arv kasvas järsult. 1942. aasta detsembris elas seal 3,5 tuhat elanikku, 6
Nad läksid saaniga Palace Bari, jõid veini, ajasid juttu. Clerfayt sai kõne, et tema sõber sai võidusõidul vigastada ning suri. Mõlemad olid üsna kurvas tujus. Siis saatis Clerfayt Lilliani sanatooriumisse tagasi. III peatükk Clerfayt ärkas. Ilm oli pilves ja õues oli FÖÖN ,,soe tuul, mis väsitab, seda tunned alati juba enne kontides, vanad murdekohad hakkavad tuikama.'' Clerfayt läks õue, sumpas lumes ja märkas metsalähedal ruudukujulist maja krematooriumit. Seal põletati sanatooriumis surnud inimesi. Korsten suitses. Ta jäi seisma ning ühe poe ees lund lükanud noormehega rääkima. Noormehe isal oli lillepood ning Clerfayt otsustas sealt lilli osta - orhidee. Lillianile, et talle koos lilledega ka kinnas tagastada, mis ta eile maha unustas. Clerfayt läks garaasi, et autole pilk peale heita. Autos aga istus Hollmann, lihtsalt istus. Clerfayt ei seganud teda ja palus kellelgi mitte öelda, et ta garaasis käis.
Ta vajas Mengelet, et aretada üliinimesi. Tema andis Mengele poja, Rolfi arvates, Mengelele tegeliku tõuke minna Auschwitzi. Auschwitz Verschuer avas peagi Mengelele võimaluse maailma ainulaadsesse uurimisparadiisi. 30. mail 1943, asus Mengele koonduslaagris tööle. Mengele tahtis tegutseda ja karjääri teha. Auschwitzi koonduslaager asus Edela- Poola kolkapiirkonnas, idarinde nii öelda tagahoovis. Tapatööstus tegutses 1943. ja 1944. aastal täistuuridel. Seal toimisid viis krematooriumit ja gaasikambrit. Päeva jooksul tapeti ja põletati kokku üle 9000 inimese. Kui Mengele saabus, oli laagris juba 130 000 vangi. Inimesed, kes olid vaid luu ja nahk, sorteeriti arstide poolt välja ja saadeti gaasikambrisse. Iga päevaga saabus rongiga uusi vange Euroopast. Nende üle otsustati raudteeplatvormil. SS-lastest arstid määrasid, kes tohivad veel elada ja kes saadetakse jalamaid gaasikambrisse. Mengele oli samuti platvormil ja otsis endale inimmaterjali
Nad pidi lahti riietuma, kõik oma asjad maha jätma ning gaasikambritesse astuma. Masinad pandi käima, heitgaasid suunati puupüsti täis kambritesse. Kogu protseduur ei kestnud kauem kui tund või kaks. Treblinkas mõrvati kuni 15 000 inimest päevas. Alguses maeti surnukehad tohututesse haudadesse hiljem hakati neid põletama. Tänu krematooriumitele hoiti ära lagunemise tulemusel puhkevad epideemiad. Kuid juutide hävitamiseks ei kasutatud vaid krematooriumit vaid ka tuleriidal põletamist. Herbert Floss oli laipade põletamise spetsialist. Tema saladus peitus tuleriida kokkupanemisel. Ta seletas, et kõik laibad ei põle ühtlaselt. On head ja halvad laibad, tulekindlad ja kergesti süttivad. Kunst seisnes selles, et häid laipu tuli kasutada halbade laipade põletamiseks. Tema uuringute järgi põlesid vanad laibad paremini kui uued, paksud paremini kui peenikesed, naised paremini kui mehed. Kokkuvõttes ideaalsed laibad on