tagurlikke ettevõtmisi. Ta ei mõelnud üldse rahva headusele. Kuna Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu maa, siis lõi ta haridusreformi. 1802. aastal lõi Rahvahariduse Ministeeriumi. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Ühe ringkonna keskuseks sai 1802. aastal taas avatud Tartu Ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi:ülikool, gümnaasium(kubermagulinnades), kreiskool(maakondades- ehk kreisilinnades), ja kihelkonnakool. Algul oli vabatahtlik pärast aga kohustuslik. 1803.aastal võeti vatsu ukaas vabade maaharijate kohta,selle alusel võisid talupojad mõisnikega kokkuleppele jõudes end pärisorjusest vabaks osta, kuid vabaksostu tulemus ja tagasihoidlikuks. Palju mõisnikud olid vabaks ostu vastu ja kindlasti nappis talupoegadel ka raha, et end ise vabaks osta. 1810. aastal purustas Aleksander I Napoleoni väed
Sinna ehitati 1780-85 Riia tsitadelli peetri-pauli õigeusu peakirik. Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18.sajandi teisel poolel eestis väikelinnadesse ehitatud õigeusu kirkud näitavad, et keisrinna katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirkud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud eestimaal ja liivimaal kreisilinnades kuigi rangelt. (Kodres, 2005) lk 423-425 Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rühutatud valelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujudavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva
koos talu-ja isanimega. (Linnaeestlastel olid pärisnimed olnud juba keskajast alates). Uusi perekonnanimesid kutsuti priinimedeks ehk ka liignimedeks. Vabastatud talupoegade ,,üleskirjutamine" kirikuraamatutesse pidi toimuma juba uute nimedega. Mõju rahvapärimusele: talupojale anti õigus oma nime valida, mõisavalitsus pidi hoolitsema, et ta ei võtaks ebasündsat nime. Kreiskool Keskhariduse saamine oli võimalik linnade ühe- või kaheaastane kreiskool. Neid töötas kõigis kreisilinnades, aastail 1836-47 kümme; lisaks Narvas. Kreiskoolides õpetati vabatahtliku ainena ka kreeka ja ladina keelt, kaubandusklassides prantsuse ja inglise keelt. Hiljem suurenes ajaloo ja geograafia osakaal, vähenes usuõpetuse tundide arv. Mõne kreiskooli juures avati kõrgemaid klasse, mille lõpetanu võis astuda gümnaasiumi prima`sse või koguni ülikooli. ,,Das Inland" - Aastail 1836-63 ilmus Tartus nädalaleht "Das Inland", mille kaastöölisteks mitmed eestlased (Neus, Kreutzwald)
Joonis 1.5 Vanabalti (urbaltisch) tüüpi maja Rakveres, ehitatud 18. sajandil või 19. sajandi algul, taastatud 1980. aastail Rakvere linnakodaniku muuseumiks (vasakul). Vanabalti tüüpi maja Valgas, 19. sajandi keskpaik (paremal). Järgmisena ilmuvad klassitsistlikud hoonetüübid, mille levikule aitasid kaasa näidisfassaadide albumid. Peterburis joonistatud klassitsistlike näidisfassaadide kasutamine oli elamuehituses kohustuslik kõikjal kubermangu- ja kreisilinnades üle kogu Venemaa 19. sajandi algusest kuni 1850. aastate lõpuni. Näidisfassaade kasutati nii puit- kui ka kiviarhitektuuris, neid vastavalt detailide ja proportsioonide osas kohaldades. Ilmus neli albumit, kus leidus nii uhkemate kui tagasihoidlikumate elamute ehitamiseks sobivaid näiteid. Albumites olid ette antud üldjuhul ainult fassaadid, sarnase fassaadi taha võis paigutada täiesti erineva ruumiprogrammiga hooneid. Varasemad, 19. sajandi algupoolel
annaabi.ee 
