Transportlaevadel on pikimetatsentri kõrgus GML umbes 2 suurusjärku suurem (s.t. umbes 100 korda) kui põikmetatsentri kõrgus GM. Vigastamata laeval pikimetatsentri kõrgus on alati positiivne ja pikipüstuvus tagatud. Joonise 7 järgi on pikipüstuvuse valemid analoogilised GZ = GML sin = GML ; W GZ = W GML sin = W GML . Kuna väikestel kreeni või trimmi nurkadel tasakaalu olukorras on püstuvuse moment võrdne kreeniva või trimmi muutva momendiga, siis võib neid nurki arvutada valemitega: M kr = W GM 57,3 ; M tr . = W GM L 57,3 26 3. Laeva püstuvus
Transportlaevadel on pikimetatsentri k6rgus GML umbes 2 suurusjärku suurem kui põikmetatsentri kõrgus GM. Vigastamata laeval on pikimetatsentri kõrgus alati positiivne ja pikipüsivus tagatud. Joonise 5.2 järgi saame analoogiliselt pikipüstuvuse valemid GZ = GML korda sinU(/) = GML korda U(l); W korda GZ = W korda GML korda sin U(l) = W korda GML korda U(l) Et väikestel kreeni v trimminurkadel on püstuvuse moment kasakaaluolukorras võrdne kreeniva või trimmi muutva momendiga , siis võib neid nurki arvutada valemitega O(l) = Mkr / W korda Gmkorda 57,3 U(l) = Mtr / W korda GML korda 57.3 Korrutist nimetajas laeva mass korda metatsentri kõrgus nim ka püstuvuse koefitsendis v kriteeriumiks: Ko(l) = W korda GM Ku (l) = W korda GML Trimminurga U(/) asemel on otstarbekam avaldada trimmi Tx = Tf T meetrites valemiga tx = Tf Tx = Mr / 100MTC
laevadele. Abinõud negatiivse GMc puhul 1. Kuigi korralik püstuvuse paikapanek laeva väljumisel peaks põhimõtteliselt välistama negatiivse GMc tekke reisi jooksul, on kogemused näidanud, et negatiivne GMc võib ilmneda äärmise vettimise, jäätumise või tankioperatsioonide kvaliteedi puudulikkuse tagajärjel. 2. Olenevalt käesolevatest meretingimustest võib GMc vähenemine jääda märkamatuks kuni kerge püsikalde (list) tekkeni väikese kreeniva momendi toimel. See olukord on sedavõrd kriitiline, et esimese reaktsioonina võidakse püüda laeva õgvendada kütuse ja ballasti põiki laeva ümberpaigutuse teel. Siin peab olema ettevaatlik ümberpaigutuse ulatuse suhtes, kuna see toiming võib asjad hullemaks teha; laev võib vajuda vastasparda suunalisse endisest suuremasse rippekreeni. 3. Kuigi ilmnenud kalle võib olla negatiivse GMc ja ekstsentrilise massijaotuse ühistulemus,
leitakse lõplik süvise muutus kasutades järgmist valemit: p l p 2 l 2 ... p n l n T1 T2 ... Tn 1 1 (17.30) nAWL L Madalikule jäämisest tekkinud kreeni korral leitakse samade meetoditega vajalik vabastav kreeniv moment kasutades andmeid 10 võrra kreeniva momendi kohta leitakse. Lähtuvalt sellest määratakse ümberpaigutatava lasti (ballasti, varude) kaal ja ümberpaigutuste õlg. Kuigi see operatsioon on riskantne, võib see siiski olla edukas. Kreeninurga kraadides, mis tekkib lasti ümberpaigutamisest saab leida valemist: p y 2 y1 0 57,3 (17.31) h
annaabi.ee 
