1883-84 sünnivad selle teose kolm osa. Iga osa on umbes kümmne päevaga valmis kirjutatud. Neljandat osa ta esmalt ei avalda. Ta planeerib veel teisigi osasi, kuid ei jôua iialgi nende kirjutamiseni. Nietzsche suri Weimaris 55-aastaselt. VAATED: I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus
,,Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib" ,,Sa suur täht, mis oleks su õnn, poleks sul neid, kellele särada?" ,,Tema, kes ta võitleb koletistega, peaks ette vaatama, et et temast endast ei saaks koletis." I Periood (1869-1876) Nietzsche saab klassikalise filoloogilise hariduse ja saab klassikalise filoloogia professoriks Baselis. 1871 avaldab ta oma esimese teose "Die Geburt der Tragödie aus dem Geiste der Musik". Selles teoses leiab ta, et kreekluse algsed jõud apollonlik ja dionüüslik jõud segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin möödukas- mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus
Esilagsed eeskujud Schopenhauer ja Wagner. "Nõnda kõneles Zarathustra" - Zoroastrismiga seob Nietzschet üksnes päikese kummardamine. Nietzsche jutlustab Zarathustra kaudu hea ja kurja vahettegemisest loobumist: kätte on jõudnud uus ajastu, kus Jumal on surnud ja inimene peab end ülendama üliinimeseks. Nietzsche "üliinimene" (Übermensch) on uus Siegfried, kes oskab kreeka keelt. Ta looming on sõda kristliku Euroopaga, kuid ta ei suuda loobuda euroopalikkusest. I periood: Ta leiab, et kreekluse algsed jõud, apollonlik ja dionüüslik, segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin mõõdukas-mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragöödia allakäik algab kreeka ratsionaalse filsoofia sünniga, mida kehastab eriti Sokrates. II periood: Nietzsche ise nimetab seda "ennelõunaseks filosoofiaks". Neid teoseid seob võitlus "decadence", "moraali" ja "religiooni" vastu. Nietzschet ajendab võitluses
Kreeka ja idamaade ajaloos on ajajärk Aleksander Suurest Vahemere idaosa kreeka riikide langemiseni Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Tavaliselt loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure vallutusretk. Termin hellenism, mis võeti kasutusele ülemöödunud sajandil, tähistab eeskätt kreekluse ja kreeka kultuuri levikut idamaades. Sageli on antud perioodi nähtud langusajana eemaldumisena klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Teatud muutused varasemaga võrreldes kindlasti toimusid, kas neid aga tõlgendada allakäiguna või mitte, jääb igaühe enda otsustada. Kreeklaste riigid olid poliitiliselt võimasmad ja hellenite tehnoloogia ning teadus arenenum, kui kunagi varem. Ka ühiskonna kultuuri järjepidevus varasemaga on muudatustest hoolimata vaieldamatu.
annaabi.ee 
