ARISTOKRAATIA rikkaim ja mõjukaim osa; auväärse päritoluga suurmaaomanikud TALUPOJAD enamik kodanikkonnast; võisid kaotada staatuse jäädes võlgnikeks KÄSITÖÖLISED linnaelanikkond, kes paljudes polistes ei kuulunud kodanike hulka ORJAD võlgade katteks orjusse langenud, sõjalisel teel vangi sattunud; Kreekas kasutati suuresti orjatööjõudu Kuidas on seotud orjandus ja vabadusel põhinev riigikord? Tänu sellele, et töötegemisega tegelesid peamiselt orjad, said kreekalsed kuuluda vabasse ja täieõiguslikku kodanikkonda ATEENA Algselt põhines Ateena aristokraatlikul valitsemisel, kus rahvakoosolekul puudus tähtsus Alates 594a eKr hakkas Solon kärpima aristokraatia eesõigusi ning andis lihtrahvale suurema õiguse riigiasjades kaasa rääkida Rahvakoosoleku tähtsus suurenes järk-järgult Ateenast sai Kreeka tugevaima laevastikuga riik Vaeste kodanike tähtsus riigis kasvas (sõudsid laevastikus, tagasid sõjalise ja poliitilise võimu)
leidub ehk- kreekalikus stiilis suurejoonelisi ja hõrke roogi. Tavaline kreeka rahvusroog on paks oa-tomati-porgandisupp. Enamik söökides valmistatakse läbipaistvas, kahvatus kuld-rohelises oliiviõlis. Äsjatapetud väga noored loomad- vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg- on kreeklaste arusaam "heast" lihast. Aedvilju kasutatakse pearoa valmistamises. Kreeklased on maiasmokad, seepärast on nende magustoitude ja kookide valik lõputu. Söögiajad on niisama ebakindlad nagu kreekalsed ise- lõuna kell 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök pärast kella kümmet. Keskpäeva paiku saavad need, kel selleks aega, kokku, et juua sõpradega klaasike aperatiivi (ouzot või õlut). Kohtumine sõpradega, kas juhuslikult või kokkulepitult, sunnib tavaliselt jooma klaasi või mitu. Kultuur Klassikalise kreeka kultuuriga võrreldes pole tänapäeva kreeka kultuur mud kui lühike, pateetiline joonealune märkus hiiglaslike proportsioonidega köites.
käskis Poseidonil lahkuda ja õnn oli jälle troojalastel. Achilleuse sõber Patroklos jälgis toimuvat ja pahandas Achilleusega, et too ei taha võidelda. Achilleus vastas, et Patroklos võib võtta tema turvise, relvad ja mehed ning sõtta minna. Nii juhtuski. Alguses tundus, et Achilleus saabus, ja troojalased kohkusid. Vastamisi sattusid Hektor ja Patroklos, ning Hektor võitis, varastades Achilleuse turvise. Pilet 18 - Trooja langemine Paris laseb Achilleusele Aphrodite abiga noola kanda. kreekalsed ei loobu ikka ja pöörduvad teadjamehe poole, et teada saada kuidas troojat vallutada. See räägib neile, et troojalaste hulgas on üks mees, kes näeb tuevikku. Kreeklased said selle mehe kätte ja see rääkis neile, et Trooja linn ei lange enne,kui Trooja linna vallutamiseks kasutatakase Heraklese vibu ja nooli. Kuid uba oli selles, et need nooled ja vibu jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata ja pesitseb nüüd kuskil saarel
põhjalikud, ilmselt valitsejatele. Kõik on rüüstatud, seega ei ole eriti teada matmiskommetest eriti midagi. Ühel sarkofaagil (Ava Tirada) on säilinud mingi kujutis, kus tuuakse surnuohvreid (loomi, laeva jne). Kaarik oli oluline element. Mükeeme periood kukkus 12. saj kokku. Tumedast perioodist pole praktiliselt midagi teada. Arhailine periood ehk kõrgaeg Uus tõus Kreekas alates 8.saj ja algas arhailine periood. Taasavastati kiri, jälle tehti templeid. Kuna kreekalsed elasid linnriiklikult. Polis oli ka religioosne ühendus ehk moodustas inimgrupi, kes koos austas jumalat. Religioon oli poliitiline. Religiooses sfääris mängisid ka naised rolli. Kodanikud omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks- phyle ja phratria. Oli väiksemaid poliitilsied ja kultuslikud organisatsioonid. Pühamud ja templid Polise elanikud rajasid pühamuid. Ka templeid jaotati ülelinnalise tähtsusega ja üle-Kreekalised (Olympia ja Delfi)
suuremaks ja uhkemaks. Toimis ühine kodakonsus, koloonia kodanikud säilitasid emalinna õigused ja kultuslikud sidemed oli sarnased kalendrid ja need võeti kaasa ja pidustused. 8 saj II pool oli massiline väljarände periood. Foniikia kolonisatsioon 9 saj . Sitsiaalia saar oli jagatud ja Kartaago ja Syraküüsa. Vaenulikud suhted , vastastikused mõjud , arenenud vähemarenumatele, Foniikia oli arenenum pool, kreeklased olid suht uustulnukad, see omakorda tähendas seda et kreekalsed hakkasid omaks võtma foniikia idamaade kultuuri 7-8 saj . Ida -kultuuri mõjude esimene märk on see et võeti omaks Foniikia tähestik, millal toimus seda me ei tea 8 saj keskpaigaks oli see juba toimunud. Kujunes alfabeet, ülevõtmine oli loominguline, foniiklastel oli 22 täht konsonandit, tähetede nimedki jäeti samaks, küll muudeti teatud märkide hääldust konsonandid said vokaalideks.. lisati veel märke juurde ka ,
annaabi.ee 
