märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 ja 19441950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja. Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast
teiste eesti muusikatudengitega. Eestlastest muusikaõppuritest tundis Cyrillus Kreek küllap mitmeid: trombooni-ja tuubaõpilast Johannes Muda, kellega jagati esimest üürikorterit; Juhan Aavikut, Anton Kasemetsa, August Topmani, Mart Saart, Heino Ellerit, Peeter Südat jt. Neist Elleriga oli Kreek arutanud õpingute ajal muusikateoreetilisi probleeme ning Mart Saar sai tema heaks kolleegiks ja mõttekaaslaseks pikkadeks aastakümneteks. Kõige lähedasem sõprus arenes Kreegil aga Peeter Südaga, mis kestis kuni viimase ootamatu surmani 3. augustil 1920. Peterburis õppimise aastatel osales Cyrillus Kreek aktiivselt sealse eesti kogukonna seltsitegevuses. Nimelt oli ta koorijuht tollastest ühendustest ühes suuremas ja tegusamas, 1907. aastal moodustatud Peterburi Eesti Hariduse Seltsis. Peterburi Konservatooriumist lahkus Kreek 1916. aasta detsembris seda ametlikult lõpetamata.57 Põhjuseid, miks ta õppimist ei jätkanud ega taotlenud ka ühtegi kolmest
Tubina muusikat tajutakse rahvuslikuna. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne. Noores Eesti Vabariigis oli teravalt päevakorral küsimus kunstide, sealhulgas muusika rahvuslikkusest. Mitmed heliloojad pöördusid rahvusliku väljenduse saavutamiseks rahvaviiside poole. Paremini õnnestus rahvaviiside töötlemine mitmetel kooriheliloojatel (eriti Mart Saarel, Cyrillus Kreegil), instrumentaalmuusikas oli aga häid tulemusi vähe. Tubin oli üks esimesi, kell
olid harmooniliselt varasematest hoopis põnevamad. · Põhiosa loomingust moodustasid koorilaulud. · Mõlemad kirjutasid vokaalsümfoonilist muusikat. Erinevused: · Kui Saarel esikohal lüüriline, emotsionaalne väljenduslaad, siis Kreek on rohkem indtellektuaalne muusik. · Kreek kirjutas muusikat orelile, Saar aga klaverile. · Kreek on kogunud rannarootslaste viise, mis on unikaalsed. · Mart Saare loomingu ühe osa moodustavad soololaulud, Kreegil mitte. Kokkuvõte Mart Saare ja Cyrillus Kreegi eluloost, loomingust kui ka haridusteest leiab nii erinevusi kui ka sarnasusi. Mõlemad mehed on väga tähtsad tegelased muusikaajaloos. Nii Mart Saare kui ka Cyrillus Kreegi lapsepõlves oli tähtsal kohal muusika. Mõlemad õppisid Peterburi Konservatooriumis ning hiljem töötasid õppejõuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti
Cyrillius arutas oma loominguasju Peeter Südaga haruldase avamelsusega. Ka Cyrillius Kreek liitus 1911.aastal rahvaviiside kogumise seltsiga, mida oli varasemalt teinud ka Mart Saar, olles huvi rahvaviiside vastu juba tundnud varasemalt ja neid 1909.a omapead üleskirjutanud. 1914. a alustasid Cyrillius Kreek ja Johannes Muda esimeste eestlastena eest rahavaviiside kogumise fonograafiga, mis hõlbustas kirjeldamatult tööd, eriti pillilugude osas. Erinevalt Mart Saarest jäi aga Cyrillus Kreegil sõja puhkemise tõttu konservatoorium 1917.a lõpetamata. Ning ta mobiliseeriti detsembris 470.polgu sõjaväeorkestrisse Tallinna. Terviseolude tõttu vabastati ta sõjaväelistest kohustustest. 4. EDASINE ELUTEE 4.1 Mart Saar 1908.a jaanuaris kolis Mart Saar elama Tarusse, kus teda lahkesi ja auga vastu võeti. Ta asus õpetama koolidesse ning andis eratunde. Oma põhitöö tunniandmise kõrval kirjutas ta ka julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil
annaabi.ee 
