c) neli kuud enne majandusaasta lõppu Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant B 1. Loetlege majandusinformatsiooni kasutajaid: vähemalt viis: Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla a) kõik nõukogu liikmed b) tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed c) tegevdirektor ja juhatuse esimees d) kõik nõukogu ja juhatuse liikmed 7. Kelle käes peab olema seifi varuvõtmete komplekt:
LS = AS + DK KK LS = AS + KK DK Kontol on kaks poolt: ·vasak pool deebet (D) ja ·parem pool kreedit (K). Skemaatiliselt - konto on kahepoolne tabel: ·deebetpool ·kreeditpool AKTIVAKONTO deebetpoolel: algsaldo suurenemine lppsaldo 11 kreeditpoolel: vähenemine PASSIVAKONTO deebetpoolel: vähenemine kreeditpoolel: algsaldo suurenemine lppsaldo 12 4.1 Kirjdendamise eeskiri Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend, kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev,
seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara, siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. 8 Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise
deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol). · Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki andmeid kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakonto näiteks laenukapitali arvestus kreeditpoolel on nii alg- kui ka lõppsaldo (reaalsed võlguolevate laenusummade lõppsu mmad). · Aktiva-passivakontod on sellised peened preilid, kelle najal saab arvestust pidada erinevate arvestuste jaoks kui võib juhtuda nii, et kord ollakse partnerile võlgu, kord partner sinule. Seega ei ole oluline, millisel konto poolel on saldo, mõlemad juhud on õiged. · Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on
• Passivakontod – S1 = So + KK – DK . Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja seadmed, avansid aruandvatele isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne Peale põhikontode on olemas veel kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod. Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures
annaabi.ee 
