kavandatakse plaanid tulevikuks. Istungi pädevusse kuulub uute liikmete vastuvõtmine, kvootide muutmine ja teised olulised küsimused mille arutamiseks võib korraldada ka erakorralisi istungeid. Jooksvat tööd juhib direktoraat ning direktoraati kuulub 24 direktorit. Algselt reserveeriti kohad suurema kvoodiga riikidele: USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaks järgnevat kohta on reserveeritud riikidele, kes on olnud suurimateks kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal. Kui viimased langevad kokku 5 esimese riigiga, siis täidetakse need kohad ülevalimiste alusel. Valimised toimuvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eestiga kuulub samasse rühma: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Leedu, Läti. Direktoraadid toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult.
sete vahet. 11. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid kreeditori seisukohalt. Kreeditorid vajavad infot e/v rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsuste langetamisel. Iga korralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finantsinstitut- sioonide riski laenu andm. ja langevad otseselt e/v laenuintressi kulud. Laiemas mõistes on firma kreeditoriks kõik, kelle nõuded on kajast. bilansi passivapoolel kohus- tuste osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab intresse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore. 1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult. Neid huvitab nii lühivõl- gade kattevõime, varade neto realis.maksumus kui ka rentaablus. Põhitähelep. firma jooksval tege- vusel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad: · puhaskäibekapital (omakäibekapital), · lühivõlgade üldine kattekordaja,
Istungi pädevusse kuulub uute liikmete vastuvõtmine kvoodide muutmine ja teised olulisemad küsimused, mille arutamiseks võib korraldada ka erakorralisi istungjärke. Jooksvad tööd juhib direktoraat ning direktoraati kuulub 24 direktorit algselt reserveeriti kohad suurima kvoodiga riikidele (USA, Jaapan, Saksamaa, SB, Prantsusmaa). 2 järgnevat kohta on reserveeritud riikidele, kes on olnud suurimateks kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal, kui viimased langevad kokku viie esimese riigiga, siis täidetakse need kohad üldvalimiste alusel. Valimised toimvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eesti kuulub ka samasse rühma, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Läti, Leedu. Direktoraadi koosolekud toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMFi üks
huvitatud firma rajamise toetamisest. 4. Hankijate poolt antav krediit – siia kuuluvad juhud, kui ettevõtted, kellelt ostetakse kaupu, seadmeid, materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük – aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist omanikeringi laiendamisega, võlakirjade ostjad on aga ettevõtte tegevuse kreeditorideks. 1. Erifondid – riiklikud fondid, regionaalsed fondid ja ettevõtluse arengut toetav välisabi või välislaenud. 2. Pangakrediit – lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 47 3. Laenukontorite laenud – pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 4. Laenud eraisikutelt. 5
4. Hankijate poolt antav krediit siia kuuluvad juhud, kui ettevõtted, kellelt ostetakse kaupu, seadmeid, materjale, sõidukeid jne ei nõua nende eest tasumist kohe täies ulatuses, vaid võimaldavad osa raha tasuda hiljem. 5. Väärtpaberite müük aktsiate, eelisaktsiate ja võlakirjade müük. Esimesel kahel juhul on tegemist omanikeringi laiendamisega, võlakirjade ostjad on aga ettevõtte tegevuse kreeditorideks. 6. Erifondid riiklikud fondid, regionaalsed fondid ja ettevõtluse arengut toetav välisabi või välislaenud. 7. Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. 8. Laenukontorite laenud pangalaenuga võrreldes kõrgem intress, võimalik on saada laenu kiiremini ja ilma äriplaanita, kõrged nõuded on tagatise suhtes. Riskantne. 9. Laenud eraisikutelt. 10. Investeerimisfondid. 11