1. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2. Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus. Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad, kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid. Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest) Majandusaasta aruanne koosneb: 1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus.
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid) Lihtlausendid milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausendid mis hõlmab kolme või enamat kontot. Sega ehk komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. 14. Raamatupidamiskirjend. (Lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne) Raamatupidamisregistrisse tehtud sissekanne ehk raamatupidamisekirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: Majandustehingu kuupäev Kirjendi identifitseerimisetunnus (number, numbri ja tähe kombinatsioon) Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad Viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile 15
raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 16. Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend) lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. sega- e komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 17. Raamatupidamiskirjend lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline tehingute kajastamine ajalises järjekorras.
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 14) Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend): Lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; Liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. Sega- e komplekslausendid – milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 15) Raamatupidamiskirjend: lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 16) Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Vigade parandamine –
- 2)liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Nt. osteti hankijatelt materjale summas 60 000 krooni ja masin maksumusega 120 000 krooni, lausend: D Materjal 60 000.- D Masinad ja seadmed 120 000.- K Hankijatele tasumata arved 180 000.- Lubatud on liitlausendid, milles on mitu debiteeritavat kontot ja üks krediteeritav konto. Samuti lausendid, milledes on üks debiteeritav ja mitu krediteeritavat kontot. Üldjuhul aga ei koostata segalausendeid, kus on üheaegselt mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. Segalausenditest ei ole näha üksikute tehingute vastastikune seos ja ei selgu ka kontode korrespondeeruvus. Niisugused lausendid raskendavad raamatupidamisandmete kasutamist majandustegevuse kontrollimiseks. Majandustehingute kohta koostatud lausendid võib sisu järgi jaotada samuti nelja rühma analoogselt bilansimuudatustega: