tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 1.3 Kasutuslepingud Kasutuslepingute osa koosneb üüri-, rendi-, liisngu-, litsentsi-, frantsiisi-, ehitise ajutise kasutamise, tasuta kasutamise, laenu ja krediidilepingust. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 5
Müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja maksab krediidisumma müüjale (414) Kui tarbija taganeb krediidilepingust vastavalt VÕS §s 409 sätestatule, võib ta taganeda ka krediidilepinguga seotud müügilepingust. Kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müüja müügilepingust taganemise korral tekkivad õigused ja kohustused üle krediidiandjale. Tarbija võib krediidi tagasimaksmisest keelduda, kui krediidilepinguga seotud müügilepingust
eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, tulenevalt VÕS § 396 lg 3. Laenulepingu on sarnane krediidilepingule. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik ehk krediidiandja, kohustub andma teise isiku ehk krediidisaaja, käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenuleping erineb krediidilepingust viimase tasulisuse poolest. See tähendab, et krediidileping on alati tasuline, isegi kui pooled pole kokku leppindi intressi suuruses. Tasulisus seisneb aga krediidisaaja kohustusest maksta krediidiandjale intressi raha kasutamise eest. Laenulepingu alusel ei ole laenusaajal intressi maksmise kohustust va VÕS § 397 sätestatud erandite ja poolte teistsuguse kokkuleppe korral. Laenulepingu sõlmimine VÕS § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse
asjaolud; 7) tarbija taganemisõigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 56; 8) tähtaeg, mille jooksul pakkumine või pakutav hind kehtib; 9) lepingu minimaalne kestus, kui lepingut täidetakse teatud aja jooksul püsivalt või osadena; 10) kas pakkujal on õigus tellitu asemel anda üle muu asi või osutada muu teenus või jätta asi üle andmata või teenus osutamata; 11) tarbija õigus taganeda krediidilepingust vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatule, kui asi omandatakse või teenust kasutatakse krediidiga. Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit, tuleb tarbijale paragrahvi 54 lg 11 punktis 9 sätestatud teave teatavaks teha erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda VÕSi §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega. Kui nimetatud andmeid ei ole tarbijale edastatud kirjalikult või muul tema jaoks kättesaadaval püsival
asjaolud; 7) tarbija taganemisõigus vastavalt käesoleva seaduse §-le 56; 8) tähtaeg, mille jooksul pakkumine või pakutav hind kehtib; 9) lepingu minimaalne kestus, kui lepingut täidetakse teatud aja jooksul püsivalt või osadena; 10) kas pakkujal on õigus tellitu asemel anda üle muu asi või osutada muu teenus või jätta asi üle andmata või teenus osutamata; 11) tarbija õigus taganeda krediidilepingust vastavalt käesoleva seaduse §-s 57 sätestatule, kui asi omandatakse või teenust kasutatakse krediidiga. Kui pakutavaks finantsteenuseks on tarbijakrediit, tuleb tarbijale paragrahvi 54 lg 11 punktis 9 sätestatud teave teatavaks teha erisusega, et tarbija võib lepingust taganeda VÕSi §-s 409 sätestatud alusel ja tagajärgedega. Kui nimetatud andmeid ei ole tarbijale edastatud kirjalikult või muul tema jaoks kättesaadaval püsival
tüüptingimustega. Lisaks võib sellest järeldada, et sellise tagatiskokkuleppe krediidiandja poolt laenuvõtjale väidetud eesmärk on laenuvõtja soodustamine, lihtsustamaks hilisemate krediitide võtmist. Praegusel juhul on aga selline "soodustamine" pöördunud tegelikult hageja kui panga kliendi kahjuks. 35. Kolleegiumi arvates saab vähemalt n-ö tüüplaenude (nt eluasemelaenud) tagamisel rääkida üldjuhul tüüptingimustel sõlmitud krediidilepingust, tagatiskokkuleppest ja hüpoteegi seadmise lepingust (võlaõigussuhtesse puutuvalt). Seda ei muuda vähemalt üldjuhul lepingute notariaalne tõestamine. Vastupidist peab tõendama hüpoteegipidaja. Tüüptingimus ei pea olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, vaid selleks loetakse ka muu läbirääkimisteta enne välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama
annaabi.ee 
