Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Erinevalt surmaputkest ei vähene mürkputke mürgisus ka taime kuivatamisel, nii et ta jääb alati ohtlikuks. 3. Must belladonna ehk karumustikas - Atropa belladonna Musta belladonna lehed ja viljad sisaldavad surmava toimega mürgiseid alkaloide atropiini, skopolamiini ja hüostsüamiini, mis kutsuvad esile deliiriumi ja hallutsinatsioone
mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais. Vili on ümmargune. Keskajal väga levinud "kasutusega" oma väga tugeva mürgisuse tõttu. On üks meie mürgisemaid taimi. Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Kasvukoht: Mudas veekogude kallastel. Naistepuna Kirjeldus: Sügavajuureline püstpüsik, lehed vastakud, varred kahe kandiga, õied kahekaupa lehekaenlais. Vili on kuivanult pakatav kupar, milles on suur hulk seemneid. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi
mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet, isolatsioonimaterjlaid, vaibad, tekstiil, liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne. Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine,
protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet, isolatsioonimaterjalid, vaibad, tekstiil, liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne. Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine.
protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet, isolatsioonimaterjalid, vaibad, tekstiil, liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne. Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga. Hallitusseente ärahoidmiseks on oluline ruumide korralik tuulutamine, ventilatsiooni kasutamine köögis, eluruumide ühtlane kütmine.
enamasti viirused Meditsiiniliselt lähtutakse enim haigestunud hingamisteede osast ja selle järgi tuletatakse haiguse nimi ninaneelu, kõri, hingetoru või bronhide põletik. Peamised haigustunnused on: · palavik, · vesine nina, · valu kurgus ja neelamisel, · kähisev hääl, · kratsimistunne rinnus, · üldnähud peavalu, nõrkus, isutus, loidus. Haiguse põhjustab mitte niivõrd külmetus, vaid 9598% juhtudest viirusin- fektsioon. Enam levinud viirusi on ligi paarkümmend koos sadade alaliikidega. Haigust põhjustavad viirused levivad piisknakkusena haigestunud inimese köhatamisel või aevastamisel paiskuvad viirused koos limapiiskadega välja.
annaabi.ee 
