subjektist. See kontsept võib personifitseeruda kaheti: 1 kollektiivina (ametiühing) 2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal) AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki: 1- Valge propaganda( läbipaistev autorlus) 2- Must propaganda(vastase silt sõnumile) 3- Hall propaganda (autorlus segane) 2.3 Teokraatia ja demokraatia Sõna "teokraatia" pärineb kreeka keelest: (theokratia) tuleb sõnadest (theos "jumal") ja (kratein "valitsema"). Teokraatia puhul on valitsusel (riigil) on religioosne legitiimsus, sest riik on üles ehitatud ja toimib vastavalt jumalikule tahtele. Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandistkuni 1959. aastani. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas,
, osa ka 19.saj.). · Rahvusriikide teke- 19 saj. · Heaoluriigi teke- 1950ndad aastad. · Globaliseerumine-1970 aastatest 1. Maailmas on praegu umbes 200 riiki, kui suur % neist on demokraatlikud? 60% on demokraatlikud. 2. Demokraatia definitsioon? Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos, kratein. 3. Termini "demokraatia" päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles? Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema. 4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid.
Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia Kes peaks valitsema? (Tocqueville) Sissejuhatus Etümoloogiad Erinevad küsimused: Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus valitsusvorm e. kes peaks valitsema? Skaala: Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus üks (monarhia) Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja vähesed (aristokraatia) Aristokraatia: aristes (parimad)
Kas erakonnad tänapäeval esindavad oma huve, valijate huve, mingite gruppide huve või erahuve? Dilemma. · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles) ja tekib enamuse türannia (Tocqueville). Demokraatias tekib kõige lihtsamini moraalne argument, et see on ju rahva tahe, meie hääletasime, meie otsustasime. Jõutakse näitaks selleni, et ,,tapame juudid ära". Etümoloogia · Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus · Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus · Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja · Aristokraatia: aristes (parimad) · Oligarhia: oligon (vähesed) Platon · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje
annaabi.ee 
