Siiski võib kindlalt ütleda, et miski ei õigusta tema korda saadetud jubedusi. On teada, et juba hüljatud vaeslast lapsendades mõlkus tal mõttes idee, et see talle pääsu taevariiki tagab ja tema patud heastab. Selle põhjal võib arvata, et tal olid juba siis oma tulevikuga seoses kahtlase varjundiga, või kui mitte seda, kahtles ta vähemalt oma võimetes Jumalale truuks jääda. Issandat ei ole aga võimalik ära osta, seda enam, et Frollo kohtles Quasimodot halvemini kui krantsi. Kellalööja vaatas oma isandale alt üles, täitis igat ta käsku ja kannatas kõiki tema tujusid. Näiteks oli Quasimodo valmis Frollo käsul isegi Esmeraldat röövima. Kui aga võimud vahele segasid ja Quasimodo kinni püüti ning karistuseks teda avalikuse ees alandati, kividega loobiti ja piitsutati, pööras Claude oma kasupojale selja, kartes enda nime määrimist. Ülemdiakon oli vandunud tsölibaati, kuid vähe sellest et ta lubadusesr kõrvale kaldus, üritas ta
polevat ju tunnistuses kirjas.Kohus nõudis tunnistuse ettenäitamist. Karjakrants pani suure jooksuga kassi juurde, kelle käes tunnistus pidi olema, aga ei leidnud kass seda tunnistust. Hiired olid selle puruks närinud ja poegadele tükkidest pesa teinud.See lugu ajas kassi hiirte peale vihaseks ja ta hakkas hiiri murdma.Krants omakorda vihastas kassi peale ja ei salli teda tänaseni. Asjatu ootamine aga tüütas teised koerad ära ja nad läksid Krantsi otsima ja otsivad veel tänasenigi, sest kui sa juhtud tänaval tähele panema kaht koera, siis vaata, kuidas nad kohe teineteise juurde jooksevad.Seda sellepärast, et vaadata, kas Krants on tunnistusega juba lagedale ilmunud.
4 1.5 Lapsepõlve mälestused Esimesed lapsepõlve mälestused on neljandast eluaastast. Ta mäletab vend Arnoldi sündi, 22. veebruar 1932. aastal. Helvi ema oli eestoas voodis, Naabri Marie tuli sinna ning toa uks pandi kinni. Mõne aja möödudes kostus toast imelikku häält. Isa läks tuppa, kuid Helvit ei lubatud. Kui isa toast kööku tuli teatas ta Helvile, et talle on sündinud vend. Veel mäletab ta Naabri Marie tumedakarvalist krantsi, kes perenaisele järgi tuli. Nende emane kirju kass hüppas koerale kallale ning koer jooksis suure kisaga üle põllu kodu poole. Ta mäletab käike heinamaale, jõe äärde, põllule, lauta, loomi laudas, hobusega sõitu. Mäletab kui nägi esimest korda siilu ja öökulli, kes istus vanaisa aia ääres suure pärna otsas. Tal meenub talve päev, kui ema saatis teda vanaemale-vanaisale leiba viima. Oli väga libe. Ta kukkus, ninast hakkas verd jooksma
• Meessoost ja naissoost üliõpilastele ei meeldi võõrad, kes tungivad nende isikuruumi istudes raamatukogus neile liiga lähedale. Või järjekorras seistes ei meeldi inimestele kui keegi tuleb sulle liiga lähedale. • Katsetingimustes meeldib rohkem see eksperimenteerija, kes tasustab rohkem ja karistab vähem. • Vestluse alustamine naisega: „Vean kihla, et saan su täna välja!“ vs. „Tere!“ „Sul on armas koer!“ vs. „Kust sa sellise kohutava krantsi leidsid?“ (Baron & Byrne, 2003) Emotsioonide kaudne efekt atraktiivsusele. • Äsja olnud kogemus • Füüsiline seisund • Käesolev meeleolu- kuhu ma lähen, mida ma ootan • Lähitulevik • Afekt, mille saime ühe inimesega suheldes, võib mõju avaldada ka suhtlemisele teise inimesega. Hommikul vihastan võin olla kuri õhtuni välja Huumor (Hugh Foot ja May McCreaddie, 2006) • Nali kui kompleksne nähtus – kognitiivne, emotsionaalne, füsioloogiline, sotsiaalne.
annaabi.ee 
