tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu ahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Saksa keisririik oli ainult nagu katus paljude suuremate ja äikeste valduste kohal. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi. * Kõigi pühakute pühal, 31.okt 1517, naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. * Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. * Eriti vaenulikult astus teeside autor välja indulgentside vastu, nimetades valelikuks
Brueghel vanem, kujutas talupoegade tööd teoses "Aastaajad" ja "Talupoja pulm". 30.Saksa reformatsiooni algus: Saksamaa on andnud maailmale luterluse. Saksa keisririik 15.-16. saj: laiendati riigi territooriumi, kuid vähenes keisrite võim, Karl V on üks silmapaistvamaid, tema valdused piirasid Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Saksa keisririik ise jagunes kuurvürstiriikideks, veel kuulus koosseisu vürstiriike, krahvkondi, riigilinnu jm, iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond ja sõjavägi. Majandus: kapitalistlike suhete kiire areng, kaubatootmise tõus ja maa soodne asend võimaldasid arengut, suured kaubanduskeskused Augsburg, Nürnberg ja Frankfurt. Kirik ja vaimuelu: piiskopid, paavstid jm. elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni abielukeelust ja levisid pahed. Kuna paavst pidi ülal pidama sõjaväge ja tahtis aina toredamaid kirikuid, pidi ta makse tõstma, sest see kõik nõudis suuri kulutusi
Piiblitõlgendamise kaudu püüti ka leida Kristuse tulemise aeg. Independid Independid reorgaiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Üsna varakult ilmnes ka ohvitseride püüa osaleda poliitikas. ,,Ettepanekut peatükid" oli independentide konstitutsiooniprojekt, kuid kajastas ka nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast karhvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist. Levellerite liikumine Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine,
Independendid reorganiseerisid sõjaväe ja nende juhtimisel saavutati võit kodusõdades. Tuli otsustada, milliseks kujuneb Inglismaa riigikord pärast võitu kuninga üle. 1647 avaldati independentide konstitutsiooniprojekt pealkirjaga ,,Ettepanekute peatükid". Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Regulaarselt koos käiva parlamendi iga-aastase istungjärgu kestuseks nähti ette 120 päeva. Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast krahvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja ilma jätta need, kes makse ei maksa. Kellel ei ole varandust, ei ole riigis ka huvisid. Seati ülesandeks monopolide kaotamine. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust, mis tähendas ka puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu.
annaabi.ee 
