Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest); Kasvukeskkond; Alkoholi, uimastite kasutamine; Peavigastused; Alaliigid: paranoidne skisofreenia inimene arvab, et
1) kesknärvisüsteemi ergutina, 2) uriinierituse suurendajana, 3) südamelihaste ergutajana ja sealtkaudu vererõhu tõstjana, 4) silelihaste lõõgastajana, 5) hingamiskeskuse stimuleerijana, 6) maomahlaerituse suurendajana. (Harro, 2006) Kofeiini toimel väheneb väsimustunne ja unisus, paraneb keskendumisvõime ja mõtted selginevad. Kuid võib tekkida unetus. Kofeiiniga on tehtud ka erinevaid katseid. Näiteks tegi Saksa päritolu psühhiaater Emil Kraeplin juba 1889.aastal uuringu. Katsed näitasid, et kofiini tarbimisel lüheneb reaktsiooniaeg ja lihtsate arvutusülesannete lahendamise kiirus suureneb, samas ei paranenud, ülesannete lahendamise õigsus. (www.kliinikum.ee) Kofeiini toimel suureneb ka motoorsete ülesannete nagu trükkimise ja autojuhtimise sooritusvõime, eriti kui need ülesanded kestavad pikka aega ja katsealused on väsinud.
Sõjaväe peakirurg esimene USA psühhiaater. Ta nõudis, et patsiendid tuleb ahelatest vabastada ja peatada nende karistamine. Rush kaitses siiski aadrilaskmise ideed ning pöörlevate ja rahustavate toolide kasutamist Dorothea Lynde Dix (1802-1887) Töötas vanglas, mõistis, et paljud vangid on vaimuhaiged. 40-aastane kampaania, reisis mööda ühendriike. Abi vajavate majutus vaimuhaiglates 15%-lt 70%-le. Emil Kraeplin (1856-1926) Tahtis vaimseid häireid klassifitseerida. Tugines sellele, mis vaimseid häireid põhjustas, mis olid sümptomid ja mis ravi. DSM on Kraeplini järeltulija. Lightner Witmer (1867-1956) Töötas õpilastega kellel oli psüühiline häire, kriminaalne taust või pimedus. 1896. asutas esimese psühholoogia kliiniku Pennsylvania ülikooli juurde. Asutas ajakirja „The Psychological Clinic“
käitumishäireid. Kõik käitumishäired, mille puhul karistatakse kriminaalsels korras on hälbelised käitumised. Psühhopaatia peamine eripära on see, et see on seisund, mitte protsess. Psühhopaatiat võib rohkem seostada geneetiliste soodumuste kui keskkonnaga Vene koolkond räägib jällegi palju keskkonna mõjust. Psühhiaatrias sai suhteliselt kiiresti selgeks, et psühhopaate ei saa pidada klassikalises mõttes vaimuhaigeteks ning see seisukoht püsib tänapäevani. E. Kraeplin, TÜ psühholoogiaprofessor, andis välja kuulsa kliinilise psühholoogia õpiku, kus ta jagas haigused kolme suurde gruppi: psühhoosid, neuroosid ja vaimse arengu peetus. Psühhopaatia ei mahu neist ühegi alla, sest tal puuduvad klassikalised tunnused. On olemas 7 psühhopaatide tüüpi: ärrituvad, ebastabiilsed, impulsiivsed, ekstsentrilised, valetajad ja petised, antisotsiaalsed, agressiivsed (viimased kolm on selgelt seotud kriminaalse käitumisega).
annaabi.ee 
