selle ümmarguste munadega. Muneb kuni 150 muna,nahkse kesta- ga,munad kuni 5cm läbi- mõõduga. 1-2 kuu pärast kooruvad. Ridli tunnused. Hallikas oliivne kilp, mis on ümar. Tema kilprüü ei ole pikem kui 80cm. Ta on merikilpkonnaga väga sarnane. On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ta on veel levinud Euroopa rannikul. Ridli toitumine. See liik hoidub tavaliselt rannikuvetesse ja toitub krabidest,limustest ja veetaimedest. Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Sigimisperioodil rändavad nad parvedena munemis- paikadesse. India ookeanis kestab sigimisperiood augustist jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2
Viies tase väga sarnane. Ø On levinud Atlandis ja Vaikses ookeanis. Ø Ta on veel levinud Euroopa rannikul. Ridli toitumine. Muutke teksti laade Ø See liik hoidub tavaliselt Teine tase rannikuvetesse ja toitub Kolmas tase krabidest,limustest ja Neljas tase veetaimedest. Viies tase Ø Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Ø Sigimisperioodil rändavad nad parvedena Muutke teksti laade munemis-paikadesse. Teine tase Ø India ookeanis kestab
Vees kogunevad kalaanid puhkama vahel mitmekümnepealistesse salkadesse, eelistades vetikatihnikuid. Puhkama heites mässib ta end vetikatesse nagu vaipa, seetõttu ei triivi ta magades rannikust kaugemale Toitumine Toidu hankimiseks püüab merisaarmas kala 3-4 korda päevas ja isegi öösel. Kui toitu ei piisa, siis kõhnub saarmas väga kiiresti ning võib kolme päeva möödudes surra. merisiilikutest, vähilistest, kaladest, limustest, krabidest ja vetikatest. Ta haarab saagi hammaste ja eesjalgadega vee all, surub selle vastu rinda ja kerkib pinnale. Veepinnal keerab kalaan end selili ja asetab saagi nahavoltide vahele. Merisiilikutel murrab ta käppade ja hammaste abil okkad ära, närib rüü katki ja sööb pehmed koed ära. California kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul
Saarmas on suhteliselt mänguhimuline loom. Talvel meeldib talle mööda lumiseid nõlvu alla liuelda. Suvel on talle meelepärane tuua veepõhjast kivikesi välja või mütata mõne puunotiga vees. Saarma põhitoiduks on kalad. Ta sööb põhiliselt kergesti kättesaadavaid kalu. Eriti meeldivad talle angerjad. Kuid saarmas sööb ka vähke, veeputukaid, linde, konni ja võimaluse korral ka jänesepoegi. Saarmad, kes elutsevad mererannal, toituvad ka krabidest ja kaladest. Saarmas saab vees väga osavalt liikuda. Saarmas peab kaladele jahti nii, et ajab nad kusagile pimedasse nurka. Seal haarab ta kala oma hammaste vahele. Saagi söömiseks tuleb ta veest välja. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümnenädalastena, kui neile on kasvanud selga esimene mitte märjaks saav karvkate. Algul peavad nad jahti kõikidele liikuvatele loomadele ja putukatele. Aga varsti õpivad nad eristama head saaki halvast. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt
Munakapslid paigutatakse otse merepõhjale või kinnitatakse kividele või vetikatele. Loote arenemine kestab 9-12 kuud. Kummalgi küljel areneb tal kimp pikki välimisi lõpusniite, mis kaovad kestast väljumise ajaks, kui nad muutuvad välimiselt vanemate sarnaseks. (Loomade elu, 4 köide) 6 5.4 Täispeaste toitumine Nad toituvad peamiselt põhjaselgrootutest (limustest, krabidest, madutähtedest ja merisiilikutest), harva ka väikestest kaladest. Söögist hammustavad nad väikeseid tükikesi ja mäluvad nad peeneks, mitte ei neela neid tervelt alla. (Loomade elu, 4 köide) 5.5 Täispeaste elupaik Põhiliselt on nad põhjalähedase eluviisiga süvamerekalad, kes asustavad Atlandi, India ja Vaikse ookeanis selfiala ja mandrinõlva mõnest meetrist kuni 2500m sügavusteni. (Loomade elu, 4 köide) 5.6 Täispeased kalad inimese elus
annaabi.ee 
