· Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. · Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini.
küüslauku ja peterselli. Samuti võib neid veinis hautada. Krevettide perekonna suurim esindaja on hiidkrevett, mis kasvab kuni 15 cm pikkuseks. Roosakasoranzi kooriku all on õrn roosa liha. Tavaliselt müüakse selliseid krevette külmutanua, kas keedetult või keetmata. Kui ostad toore kreveti, keeda seda 5-10 minutit meresoolaga maitsestatud vees. 10 4.5 KRABI Krabideks nimetatakse mitmesuguseid eri liiki vähilisi. Meil saada olevad krabid on enamasti Põhjamerest ja Taani väinadest. Krabid on ümara kuju ja kaarja kilbiga ning u 20-30 cm laiad. Krabi peab tunduma raske ja raputamisel ei tohi see loksuda. Värskeid krabisid müüakse kõige rohkem septembrist novembrini, siis on emased krabid täis marja. Krabisid pakutakse tavaliselt keedetult koos kastmega või siis salatites. Neist võib teha gratääne ja hautisi.
Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kilo) ja langustid. Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini. Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid
spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed elavad mõnda aega ema kehakülge kinnitunult ning seejärel alustavad iseseisvat elu. Esimesel eluaastal kestuvad noored vähikesed viis korda, hiljem, kuni elu lõpuni, kaks korda aastas. Viimastel aastatel mitmest Eesti veekogust leitud ka meile alale sissetoodud võõrliiki signaalvähki Pacifastacus leniusculus. Krabideks nimetatakse lühikese tagakehaga kümnejalalisi vähke. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud merede rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Läänemeri on mageda veega ja sellepärast on meil krabisid vähe. Viimasel ajal on siiki mõned võõrliigid ka meie meres kohannenud
kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. Tema arengus on toimunud sellised muutused, mis sunnivad täiskasvanud vähki veest väljuma ning ülejäänud elu maismaal veetma. Seejuures lahkub ta kojast ning tema tagakeha kattub tugevate kitiinplaadikestega. Vette läheb ta ainult sigima. Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini. Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid
annaabi.ee 
