inimestele. Paljudes maailma maades pööratakse närilistega võitlemiseks palju tähelepanu, USAs on sellega seotud umbes 80 erinevat firmat. Suuremat kasvu närilised Suuremad närilised elavad rohkem metsades. Neid ohustavad kiskjad, kärbid, saarmad, rebased, röövlinnud, inimene jt. Ondatraid näiteks kütib inimene väärtusliku karusnaha pärast. Koprad ja ondatrad on poolveelise eluviisiga. Koprad ehitavad jõgedele, ojadele ja kraavidele tammesid, langetades puid (vt. Joonis 3). Ka ondatra ja mügri on head ujujad. (Joonis 3 Kopra poolt töödeldud puu, http://et.wikipedia.org/wiki/Kobras) Näriliste erinevused Pisematel närilistel, nagu on hiired ja rotid, on korraga rohkem poegi kui suurematel närilistel. Võtame võrdluseks hiire ja kopra (vt. Joonis 4). Hiire pesakonnas on 3...8 poega, aastas kokku kuni 40. Kopra pesakonnas on 1...4 hästi arenenud poega. Hiirte eluiga on sageli vaid 3 kuud, kindalsti
Kuivenduskraavide vahekaugus võetakse selline, mis tagab esmajoones pinnavee kiire äravoolu. Seda ülesannet täidab hästi kraavkuivendus. Edasi alandatakse põhjaveetaset juba kuivendusvõrgu ja metsa transpiratsiooni koosmõjul. Esmalt paigutatakse kraavid kvartalisihtide äärde ning seejärel projekteeritakse kvartalisisesed kraavid. Kvartali mõõtmetest tingituna kujuneb kraavide vahekaugus, Kraavide vahekaugust võib kirjeldada kahel viisil: 1. geomeetriline, s.o. kraavidele risti võetud vahekaugus 2. efektiivne - kraavide vahekaugus kalde suunas Meie käsitleme kraavide vahekaugust esimese tähenduses. Kuivendamise tulemusi arvestades võib kraavide vahekaugust käsitleda kahest seisukohast: 1. bioloogiliselt optimaalsena, mis tagab puude parima kasvu. 2. ökonoomiliselt optimaalsena, mille juures huvi investeerida metsakuivendusse on suurim. Ökonoomiliselt optimaalne kraavide vahekaugus on alati suurem kui bioloogiline. Kuivenduskraavide sügavus
tõstnud ligikaudu ühe meetri võrra. 2.1. Kobraste elutegevusest uuritaval alal aastatel 1996-1998 . Arussaare ojal asuva kuhilpesaga pole olulisi muutusi toimunud, puid on rohkem söödud ja loomade toiduotsimisteekond läheb üha pikemaks. Puid, mida koprad söövad tuleb neil tuua järjest kaugemalt, sest lähemalolevad on juba söödud. Tõenäoliselt on just sellest pesast levinud koprad lähedal asuvatele ojadele ja kraavidele. Selle kahe aastaga on koprad tulnud ka teisele uuritavale alale, lähedal asuvale kraavile. Loomad on mööda kraavi langetanud puid isegi mitme kilomeetri pikkuselt. Kraavile on ehitatud tamm, mis on veetaset tõstnud ligi 1 meetri võrra. Tammi juures toimub tihe töö, seda on näha langetatud puudelt. Kuhila on alles madal, aga kerkib iga ööga üha kõrgemaks. On hästi näha kuidas käiakse pesale puid panemas ja ka seda, et pesasse sisenetakse vee alt.
t/. Kaassügavuse järgi arvutatakse hüppevõrrandist hcs ning selle järgi E0s, millega vool tohib üle rahustusseina langeda. Kui sang on ristkülikuline, siis on hõlpus arvutada Tsertoussovi graafiku abil. Rahustusseina kõrgus: p= E 0s-H0s. Siis arvutatakse voolu rahustamiseks puudu java sügavus, st kui sügav tuleb teha rahustuskaev: h´´c= d+p+H 1s. Rahustuskaevu sügavud d arvutatakse proovimisega. 29.Astangu arvutus, kaskaadi arvutus: Kanalitele ja kraavidele rajatakse astanguid sageli siis, kui reljeefi jälgivad sängis 4 voolukiirus ületaks lubatava. Siis tehakse lang väiksemaks ja kõrgusvahe koondatakse astanguks. Arvutada on vaja ühinemine alumise bjefiga ja astangu lävis, s.o sissevool astangusse. Lisaelementideta lävisele läheneb vool langjoonega b I, sängi murdepukti lähedal on sügavus kriitiline
või haaba. Need soovitatakse langetada kuuajalise intervalliga loomade liikumisteede või kvartalisihtide lähedusse, paikadesse, mis jäävad metsakultuuridest piisavalt kaugele. Need puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele. Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes kuusikutes, kus võidakse kahju teha, saaks metsaomanik vähendada sellega, et tagab ulukitele metsasihtidel ja kraavidel piisava liikumisvõimaluse, rajades näiteks kraavidele väljapääse. Erinevaid võimalusi omavahel kombineerides ja targalt rakendades on võimalik metsakultuure ulukite eest piisavalt kaitsta. Oluline on ka ulukite arvukusekontroll jahimeeste poolt. Lisaks metsanduslikele võtetele kasutatakse ulukite eemalhoidmiseks metsakultuuridest peleteid. Eestis on enam levinud verelõhnal tuginev vedelik Plantskydd ja mitme toimeefektiga pastataoline Cervacol. Mõnede arvamuste kohaselt mõjuvad peletid hästi
15.2. Kuidas toimub horisontaalide interpoleerimine? Analüütiline (kõige täpsem) Graafiline 15.3. Milliseid punkte ei tohi horisontaalide interpoleerimisse kaasata? Hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud pinnasehunnikute või tõngermaa aladele juhul, kui nad ei iseloomusta looduslikku reljeefi adekvaatselt. Nõlvadele, kraavidele mida kujutatakse plaanil nõlva või järsaku leppemärgiga. Samuti ei kasutata horisontaalide interpoleerimiseks punkte, mille kõrgus ei ole loomuliku maapinna kõrgus (näiteks kaevude kaante, tee äärekivide, teepinna punktide jne kõrgused) 15.4. Kuidas lõpuks saadakse topograafiline plaan? Konstrueerisin koordinaatide ruudustiku A4 paberile, andsin ruudustikule väärtused vastavalt mõõtkavale. Kandsin mõõdistamise aluseks olnud teodoliitkäigu punktid plaanile
korrapärase kujuga maatükid, tuleb kuivenduskraavid projekteerida üksteisega ja metsasihiga paralleelselt. Kraavid tuleb projekteerida tee või sihi kõrgemalasuvale poolele, et lõigata ära pealevalguvad veed. Vältida tuleks kraavide lõikumist sihtide ja teedega. Kraavide pikkus oleneb reljeefist, kogujakraavide vahekaugusest, majanduslikest ja ekspluatatsioonitingimustest. Kraavid projekteeritakse kuni 1500m pikkused. Enamasti on kraavide pikkused tavaliselt 300-600m. Lisaks kraavidele soovitatakse rasketel liivsavi ja savipinnastel pinnavett ära juhtida veevagudega, mille vahekauguseks võetakse 20-25m ja sügavuseks 30-40cm. Kraavide sügavus oleneb pinnasest. Turbapinnastes tuleb arvestada ka turba vajumisega. Kraavide lang tuleb valida selline, et poleks karta uhtmete settimist ega ka uhtumist. Parimaks languks peetakse 1 promillist langu. Minimaalne lang on 0,3 promilli. Kraavide põhjalaiuseks on enamasti 0,4m. Kraavide rajamisel tuleb arvestada ka metsade
annaabi.ee 
