ülimanner järk-järgult väiksemateks osadeks eksogeensed protsessid (mandrijää sulamine (veekogu), mis taandus ja ala jäi kuivaks. See on vara-devon, Lochkovian age. Silt on lagunema. Üks neist osadest on saanud midagi liiva ja savi vahepealset. jäävaheajal, olulised kliima muutused), mille tänaseks nime Baltika kraaton. Baltika täpset tõttu veemaht ookeanibasseinides suureneb. 17. Eesti ala kivimite läbilõikes Hilis- devonis on Poolast leitud palju kodasid ja
Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord. Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad. Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa). 5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m
Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil. Kraaton ise on tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa. Kraatonid jaotatakse kilpideks platvormideks. Kilp on ulatuslik ala, kus paljanduvad kristalsed kivimid. Platvormid ehk settelavad on alad, kus kristalne aluskord on kaetud settekivimeist moodustunud pealiskorraga. Kraatonitel ei saa toimuda orogenees ehk mäetekkeprotsessid ega saa ka esineda tugevaid maavärinaid (kraaton on jäik ja stabiilne). Paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas
keskmäestikes). Subduktsioonivööndid (üks laam sukeldub teise alla, vahevöösse; alati on selleks ookeaniline maakoor, nende kohale tekivad vulkaanid, mille magma sisaldab palju vett -> purskuvad vulkaanid(rõhk väiksemaks -> vee ruumala suuremaks -> plahvatus). Süvikud on subduktsioonivöönditega seotud. Liiguvad väga aeglaselt, 10cm aastas. Mandriline maakoor: Tektooniline = orogeenne vöönd Atektooniline = kraaton Kilbid (lähim, Balti kilp, FIN+SWE) Platvormid (Eesti on Ida-Euroopa platvormil) 4.Maa geoloogiline minevik. On nähtav mandrilise maakoore hiidmandritelt. 5.Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). 6.Maavärinad, magnetism ja vulkanism. 7.Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. 8.Rabenemine ja porsumine. rebanemine: Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida
annaabi.ee 
