hüdro (hydr `vesi') hüdro/loogia, hüdro/energia, hüdro/turbiin hügro (hygros `niiske') hügro/meeter, hügro/skoopiline hüper (hyper `üle, liig') hüper/toonia, hüper/vitaminoos, hüper/trofeeruma hüpo (hypo `alla, all') hüpo/toonia, hüpo/vitaminoos, hüpo/teek kilo (chilioi `tuhat') kilo/meeter, kilo/gramm kosmo (kosmos `maailm') kosmo/naut, kosmo/poliit, kosmo/visioon kraat (väljendab isikut, vt järgm) parto/kraat, pluto/kraat kraatia (kratos `võim') demo/kraatia, tehno/kraatia krono (chronos `aeg') krono/loogia, krono/meeter kseno (xenos `võõras') kseno/foobia, kseno/gaamia logo (logos `sõna') logo/peedia, logo/tüüp loog (väljendab isikut, vt järgm) bio/loog, geo/loog, teo/loog loogia (logos `sõna') astro/loogia, filo/loogia, psühho/loogia makro (makros `pikk, suur') makro/kosmos, makro/majandus, makro/organism meeter (metron `mõõt') baro/meeter, takso/meeter, senti/meeter meetria (metre `mõõdan') geo/meetria, tele/meetria
Et vältida vasakäärmuslaste mõju kasvu, otsustas katoliku kirik XIX sajandi lõpul eesotsas paavst Leo XIII-ga, et kirik peab tegelema ka ühiskonnas kesk ja alamklassi kuuluvate inimeste muredega. Selleks tuli kirikul pakkuda ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kristlikke ideid. Kristlikdemokraatlikku ideoloogiat iseloomustavad järgmised põhimõtted: · On oluline kaitsta kristlikke moraaliprintsiipe ja ka isiksust massidemo kraatia võimaliku ,,türannia" eest. · Võrdsus seaduse ees ei tohi viia liigse sotsiaalse tasalülitamiseni. · Kristlik demokraatia on kesktee õpetus. See soovib õnnelikku keskmist vabakapitalismi ja totaalselt planeeritud sotsialismi vahel. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Heaoluriik on ühiskond, mis väärtustab solidaarsust ligimesega. Euroopas kätkeb heaolurügi
Ei Stalini kommuun, ei Darre sundkülakond ega Mussolini korporatsioonid ei jäta eesti põllumehe „isele“ tege- vusvabadust ja töörõõmu. Ka juhiprintsiip on kariinimesele, mitte individualistlikule skeptilisele eestlasele. Eestlane oskab hinnata ja austada võimsat inimest, suurmeest, kuid ei kannata temas jumalust või orjakubjast, vaid tahab näha temas tublit eestöötegijat. Eestlase hingelaadile — maaomavalitsuslike kogemuste järgi — vastab ainult demokraatia, tõeline demo- kraatia, mis saab meil olla kindel vaid agraardemokraatiana. Kuid ees on selle kindlustamiseks veel palju kasvatustööd ja nimelt rahvusdemokraatlike traditsioonide kujundamist. Traditsioonide ja ideoloogia kandjast eliidist saab meil maa-aadli ja liberaalse kodanluse asendaja. Rahvuslikke traditsioone tervemal kujul leiame ainult maal. See osa põllumehi, kes oma isikuga ja isiksusega siin läbi löönud, kes ei otsi
2) millistele täidesaatva riigivõimu organitele (või struktuuridele) on antud laialdased erivolitused: a) sisekaitsejõud (politsei, > siis on nn politseireziim sandarmeeria) b) armee ehk sõjavägi > siis on nn sõjaväereziim (sõjaväeline diktatuur) c) riigi ametnikkond ehk büro- > siis on nn bürokraatlik reziim kraatia (riigiteenistujate korpus) NB! Kõik 3 põhilist reziimi liiki võivad esineda kas üksikult või mistahes kombinatsioonis, kusjuures tegelik võim võib samuti olla koondunud vastavalt kas kollegiaalse täidesaatva riigivõimuorgani või ainuisikulise riigipea kätte. § 3. RIIGI FUNKTSIOONID JA ÜLESANDED Riigi üldfunktsiooni (riigi funktsiooni) kui ka iga riigiorgani funktsiooni määrab kaasajal reeglina seadus
puudub selleks vajaduski. Hoolimata spetsialistide korduma kippuvast kurjustamisest sel teemal („te kasutate meie eriala termineid valesti”) ei ole mõistete arbitraarsus tegelikult kuidagi ei kahjulik ega välditav. Kõiki erialasid peensusteni tunda ei saa keegi, mis ju ometi ei takista meid igapäevatasemel võõraste alade tulemusi kasutamast ja ka neist mõtlemast ja rääkimast. Väike mõttepaus tekib abstraktsete mõistete juures. Kas demo- kraatia või armastus või korrutise kommutatiivsuse seadus on olemas ka „päriselt” või ainult inimeste peades, või paigutuvad nimetatud näh- tused koguni mingile inimsõltumatuse skaalale (nt et jalgpallireeglid sõltuvad inimese suvast rohkem kui loogikareeglid), on filosoofiliselt huvitav, kuid praktilise oskuskeeletöö seisukohalt ükskõikne. Kui lähtuda valitsevast kombest lugeda ka abstraktsed nähtused kõige
annaabi.ee 
