mototrummel 6. Lindi paigutuse viisilt a) pingutuskruvidega b) pingutuskruvide ja –vedrudega c) pingutusraskusega. 7. Kraap- ja plaatkonveierite kasutusala ja liigitus. Konveieritega transporditakse puiste- ja tükklaste 50m…100m kaugusele. Kraapkonveierid liigitatakse: 1. Veoelementide arvult: a) ühe b) kahe veoelemendiga 2.Transportimise suunalt: a) horisontaalsed b) kaldega 3.Renni konstruktsioonilt: a) lahtise renniga b) suletud renniga 4. Materjali kihi paksuselt: a) lahtiste kraapidega b) uputatud kraapidega. Plaadi kuju määrab transporditava materjali iseloomu: ilma ääristeta plaadid võimaldavad transportida ainult üksik ja suuretükilisi laste, ääristega plaadid aga peenemateralisi puistelaste. Lainelise pinnaga krabikujulised plaadid võimaldavad suurendada konveieri tõusunurka, tasapinnalised ääristeta plaadid on kasutusel peamiselt suuremõõtmeliste tükkidega tükkmaterjalide transportimiseks. Tasapinnaliste terasplaatidega
elutegevusest. Biokile soodustab ka korrosiooni. Paraku ei ole sellises olukorras kasu vee kloreerimisest, sest niisugustes tingimustes ei piisa väikestest kloorikogustest. Mõningad mikroorganismid võivad klooriühendeid kasutada elutegevuses (klorobakter!). Liiga suurte kloorikoguste mõjul võivad aga tekkida toksilised kloororgaanilised ühendid ning ainsaks lahenduseks oleks toruseinte mehhaaniline kraapimine kraapidega. Kogu jaotusvõrgu korrashoiu seisukohast on oluline ikkagi aeroobsete tingimuste olemasolu, seega toorvee aeratsioon. Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi peab vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on
nurgatähikute 15 ja ajami veotähiku. Torus on tühjenduavad ja nende alla on kinnitatud annustid 3, millest liigub kraap 9 ja sellega ühendatud siiber 8. Kraap lükkab sööda annustist välja, siiber aga suleb tühjendusava. Kraab ja siiber on jäigalt ühendatud. Siiber kinnitub vahelüli abil tõmbelati 10 külge, mille ots on jäigalt ühendatud liuguriga 12. Liugurid, saades tõukejõu tõukavad edasi siibreid koos kraapidega ja lükkavad sööda annustitest välja [3]. 11 Joonis 6. Õõtslattkonveieriga söödajaoti skeem: 1-segisti; 2-reguleersiiber; 3-renn, 4-veolatt; 5-jaotuslaba; 6-jaotussiiber; 7-küna; 8-kanderullik; 9-keps; 10-ajam [3]. Joonis 7. Söödajaoti PKA-1000: 1-ajam; 2-konveieri toru; 3-annusti; 4-sööda transportimise seiblatt; 5-punker; 6-nurgatähik; 7-kett; 8-siiber; 9-kraap; 10-tõmbelatt; 11-
Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemal- damiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine.
Kanalite põhja alla paigaldatakse PVC-torud läbimõõduga 200, 300 või 400 mm. Vedelsõnnikut paisutatakse korgi abil (joonis 1, foto 1)). Sõnnik eemaldatakse hoidlast pärast klapi avamist alarõhu (vaakumi) toimel, vedelsõnnik valgub kogumistorusse. Tahke sõnniku eemaldamine Tahke sõnnik tekib siis, kui kasutatakse allapanuks saepuru, põhku jt. Tahke sõnniku eemaldamiseks kasutatakse peamiselt kettkraaptransportööre, mis koosnevad ühest või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine.
Kui juurikad jõuavad survepinna mõjupiirkonda, surutakse need tihedalt vastu varbu ning nad hakkavad pöörlema ümber oma telje. Selliselt varbade vastu hõõrudes puhastatakse juurikad mullast ja pealsetükkidest. Vahekonveierid võivad olla lint- või varbtüüpi. Varbkonveieri veoelementideks on ketid. Vahekonveieri ülesandeks on viia materjal (pealsed või juurikad) ühelt tööorganilt teisele. Laadimiskonveier kujutab endast kraapidega varbkonveierit. Kraabi moodustavad reas paiknevad püstsõrmed. Konveieril on liigendraam, mis võimaldab konveieri laadimiskõrgust reguleerida ning tõsta teisaldusasendisse. Automaatjuht ei erine tööpõhimõttelt pealselõikuri vastavast seadmest. 56. Lisandite ärastid kartuli mugulasegust. Mugulatega ühesuuruste lisandite (kivid, kamakad jms) eraldamiseks kasutatakse masinaid, mis sisaldavad mugulaid ja lisandeid identifitseerivat (ära tundvat) organit.
annaabi.ee 
