Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid. Põhiliseks tervise riskiteguriks on kraanajuhi sundasend. Mõningate kraanade puhul peab juht tegema sagedasi pea- ja kerepöördeid (füüsilise ülekoormuse haigused). Vedudel rakendatakse tsemendi-, betooni-, pinnase- ja paneeliveokeid, kallureid, mootorkärusid ja kopplaadureid. Raskeveokite peamised riskitegurid: tõukeline vibratsioon (vibratsioontõbi), müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Müüriladumine: Müüriladujad (müürsepad) puutuvad tööl kokku telliste, betooni ja müüritsemendiga
vastutaja ei tundnud kraana asukoha vastu huvi. Tööleht oli täitmata. Kraananoole transpordiasendisse pööramisel puutus koormatross vastu elektriliini äärmist juhet 6,1 m kõrgusel maapinnast. Selle tagajärjel sattusid kraana tugikäppi paigaldanud 4 meest voolu alla. Kaks neist said surma. Teisaldatavat maandust ei kasutatud, ohtliku pinge signalisatsioon oli välja lülitatud. Autokraanade tööjuhendisse võeti punkt, mis keelab kraanajuhi viibimise kraana kabiinis, kui toimub kraana paigaldamine tugikäppadele või viimaste ülestõstmine transpordiasendisse. Tööstuslike elektritraumade analüüs (Ohrana truda, 1989) on näidanud, et kõikidest elektriõnnetustest 61% leiab aset kokkupuutel elektriseadme voolu juhtivate osadega, mis on normaalselt pingestatud; 11% pingestatud juhtmete kokkupuutel või valelülituse korral; 26% kokkupuutel seadme metallosadega, mis ei ole normaalselt pingestatud.
Autokraanadeks nimetatakse ainult neid iseliikuvaid noolkraanasid, mille kraanaseade on monteeritud seeriaviisiliselt toodetavate veoautode sassiidele. Nendega analoogsed masinad on autotüüpi spetssassiidel kraanad, mille baasiks on spetsiaalselt selle kraana jaoks konstrueeritud ja ehitatud masin. Analoogia seisneb selles, et mõlemad omavad suure transportkiiruse ( kuni 80 km/t), kaks kabiini -- üks juhi kabiin transportolukorras ja teine kraanajuhi kabiin tööolukorras ning mõlemate teenindusvälja ulatus ei ole 360o -- mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud. 132-Milliste lisaseadmetega on varustatud pneumoratas käiguosal IL kraanad? Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid
71) Autokraanad Autokraanadeks nimetatakse ainult neid iseliikuvaid noolkraanasid, mille kraanaseade on monteeritud seeriaviisiliselt toodetavate veoautode sassiidele. Nendega analoogsed masinad on autotüüpi spetssassiidel kraanad, mille baasiks on spetsiaalselt selle kraana jaoks konstrueeritud ja ehitatud masin. Analoogia seisneb selles, et mõlemad omavad suure transportkiiruse ( kuni 80 km/t), kaks kabiini -- üks juhi kabiin transportolukorras ja teine kraanajuhi kabiin tööolukorras ning mõlemate teenindusvälja ulatus ei ole 360o -- mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud. Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid e püsivust. Autokraanadel, millel on reeglina olemas vedrustus, kasutatakse
annaabi.ee 
