1.Kuidas saada võimalikult tugevalt elektromagnetit?Kust leiab see kasutamist 2.Too vähemalt 3 näidet elektromagnetite kasutamise kohta nuh mis tahad? 3.Kus asu maamagntiline lõunapoolus? 4.Kus asu põhjapoolus 5.Milline tähtus on maa magnetväljal? 6.Mis oleks teisiti,kui maal puuduks magnetväli 7.Millisel nähtusl põhineb elektrimootori töö? 8.Millised enegria muundumised toimuvad elektrimootoris? 1)suurendada voolutugevust mähises; suurendada mähise keerdude arvu. kraanades raskete metallesemete tõstmisel ja ümberpaigutamisel 2)elektromagnetrelee, mikrofon, telefon 3)magnetiline lõunapoolus asub maakera põhjapoolkeral kanada põhjaosas 4) magnetiline põhjapoolus asub maakera lõunapoolkeral antarktikas 5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult 6) kui maal puuduks magnetväli : a) siis ei oleks elanikel kaitset kosmilise
· Magnetvälja jõujoonte ühiseks tunnuseks on, et need on alati kinnised kõverjooned. · Jõujoone suuna saab määrata magnetnõelte abil. · Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. · Elektromagnetiks nim. raudsüdamikuga pooli./Selle magnetvälja tugevus sõltub keerdude arvust ja voolutugevusest poolis. · Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektivoolugeneraatorites, kraanades, telefonides. · Gilbert valmistas magnetrauast kera ning katsetest selgus, et selle ja Maa mõju vabalt rippuvale magnetnõelale on sarnased.Seega magnetomaduste seisukohalt erineb Maa kerast vaid mõõtmete poolest. · Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades kompassinõela kõrvalekalle meridiaanist erinev.
Jõujooneks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Kinnised ja kõverad. 9.Mis on magnetnõel?Kuidas orienteerub magnetnõel magnetväljas?Magnetnõelaks nimetatakse väikest magnetit. Orienteerub piki magnetvälja jooni. 10.Milline on magnetvälja jõujoonte suund?Kuidas määrata jõujoonte suunda vooluga juhtme ümber? 11.Mis on elektromagnet,kus ja milleks elektromagneteid kasutatakse?Raudsüdamikuga pool. Kasutatakse vanaraua kraanades, vanaraua tõstmiseks. 12.Millest ja kuidas sõltub vooluga pooli magnetvälja tugevus?Sõltub võrdeliselt voolutugevusest ja pooli keerdude arvust. 13.Miks Maa geograafilised ja magnetpoolused ei ühti?Mis füüsiliselt on põhjapoolus, on geograafiliselt lõunapoolus. 14.Kuidas saaks magnetnõela abil kindlaks teha, et asud magnetilisel poolusel?Magnetnõel hakkab ringi käima. 15.Miks ei ole kompassi magnetnõela telg suunatud piki meridiaani?Sest, et magnetilised ja
Magnetsepareerimise tehnoloogia algatas Dynal Biotech biomagneetilise materjali separeerimiseks. Magnetsepareerimine on protsess, milles magnetiliselt vastuvõtlik materjal on tõmmatud segust välja kasutades magnetjõudu. Seda separeerimise tehnoloogiat saab kasutada rauakaevandamisel, kuna magnet on rauaga tõmbejõus. Kaevandustes, kus volframiidimaak on segunenud kassiteriidiga, magnetsepareerimine eraldab maake üksteisest. Magnetsepareerimist kasutatakse ka elektromagnetilistes kraanades, mis eraldab magneetilise materjali vanarauast. Pilt 1. Magnetseparaator 5XCX-5 2. Magnetseparaatorite tööpõhimõte Tööpõhimõttelt on metalli eraldamise tehnoloogia kahel variandil. Ühel variandil on metalli eraldamine tänu tema magnetilistele omadustele ja teisel variandil metalli eraldamisel magnetväljas, kus metalliosakesed muudavad liikumise trajektoori tänu magnetväljale. Magnetseparaator on paigutatud risti või pikuti üle konveieri lindi fikseeritud töökaugusele
toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele. Kuna aga selline lahendus on kallim ning suurendab muunduri massi ja mõõtmeid, siis on see otstarbekas suurte võimsuste puhul nt elektrirongides, suurtes kraanades. Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi mootori mähiste tekitatakse staatoris paigalseisev magnetväli, mis tekitab rootoris pidurdus- ja hoidemomendi
sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele. Kuna aga selline lahendus on kallim ning suurendab muunduri massi ja mõõtmeid, siis on see otstarbekas suurte võimsuste puhul nt elektrirongides, suurtes kraanades. Dünaamiline pidurduse puhul ei tagastata elektrienergiat toitevõrku, vaid antakse kogu mootori pöörlemisel tekkiv energia ära pidurdustakistisse, kus see muundatakse ära soojuseks. Alalisvoolupidurdus on kõige lihtsam pidurdusviis. Alalisvoolupidurduse korral lahutatakse mootor toitevõrgust ning mähistesse juhitakse alalisvool. Alalisvoolu läbilaskmisel läbi 47
Ekvivalentkoormus P XFr YFa , kus Fr – radiaalkoormus, Fa – telgkoormus, X – radiaalkoormustegur, Y – telgkoormustegur. X ja Y väärtused võetakse laagrikataloogidest. 95 Laagri arvutuslik tööressurss valitakse lähtudes masina iseloomust. Näiteks konveierites Lh10 8000 töötundi, elektrimootorites Lh10 12000 töötundi, kraanades Lh10 20000 töötundi, kompressorites ja pumbades Lh10 40000 töötundi. Staatilisele kandevõimele arvutatakse laagre, mille pöörlemissagedus on kuni 1 min-1. 15.3 Laagrisõlmede kujundamine. Üldjuhul paigaldatakse võll kahele toele. Moodustades laagrisõlme tuleb välistada lisakoormuste teke. Selleks on vaja: - telgkoormuse vastuvõtuks fikseerida vaid üks laager, teine aga jätta “ujuvaks“;