infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda. Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla väikelapsele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. veidi rahutu väikelapse või imikuga võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi. Pärakust kraadimiseks tuleks tita panna selili mähkimislauale, tõsta jalad veidi ülespoole ning vähese õliga libedamaks tehtud kraadiklaasi ots viia umbes paari sentimeetri sügavusele soolde.
Subnormaalsel kehatemperatuuril on kliiniliselt väiksem tähendus kui palavikul, kuid peab teadama, millistel juhtudel võib seda ette tulla. Kõige suuremat kehatemperatuuri langust täheldatakse madala välistemperatuuri korral, külmumisel, mille puhul inimene võib kehatemperatuuri ülemäärase languse tõttu surra. (Kristman 1978: 55). 1.3 Kehatemperatuuri mõõtmine Kõige suuremaks abiks temperatuuri kõrvalekallete avastamisel on kehatemperatuuri mõõtmine. Kõige parem aeg kraadimiseks on õhtuti, seitsme- kaheksa ajal, juhul kui on alust arvata, et temperatuur on ebanormaalselt kõrge või madal, tuleks seda kontrollida regulaarselt. Temperatuuri mõõdetakse kõige sagedamini kaenlalt, kuigi seda peeti kaua aega ebausaldusväärseks piirkonnaks, samuti on võimalik kraadida ka pärasoolest (per rectum) ning suust. Pärasoolt mõjutab väliskeskkond kõige vähem, ning seetõttu annab see ka kõige usaldusväärsema vastuse. (Roper jt 1999: 259).
välja sooja teki alt või olnud rinda imedes tihedalt ema vastas või on ema ise äsja joonud kuuma jooki. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Haige mudilane võib tunda vastumeelsust kraadimise suhtes. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla mudilasele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. Seega veidi rahutu väikelapse või imikuga kodu võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi. Laps peaks palaviku kontrollimiseks olema veidi aega rahulikult. Suurema lapsega tuleks vaadata raamatut või videot, sest elav sehkendamine tõstab kehatemperatuuri. Suust palaviku
Kasutatakse erinevaid meditsiinilisi termomeetreid. Kõikidel termomeetritel, mis on mõeldud kehatemperatuuri mõõtmiseks, on omad head ja halvad küljed. Termomeetreid tuleb kaitsta löökide, kukkumise, niiskuse, välisõhu temperatuuri kõikumiste eest. (Epstein 2002, Wilson ja Hockenberry 2008) Meditsiiniline termomeeter Meditsiiniline elavhõbedavaba termomeeter on täpseim termomeeter. Tulemused on usaldusväärsed. Termomeetrid on kolmes suuruses (L, S ja mini). Alajahtunute kraadimiseks kasutatakse pikemaid termomeetrid, mille skaala algab 25 °C. Puudus — kukkumisel võib puruneda, mille tagajärjel pudenevad laiali ohtlikud klaasikillud. (Epstein 2002) 8 Foto 1. Meditsiiniline termomeeter (Arula 2011). Digitaalne (elektrooniline) termomeeter Turvaline, kiire ja ohutu. Töötab patareidega. Tulemus saadakse 10–60 sekundi pärast. Mõõtmise lõppemisest antakse teada (piiksuga)
annaabi.ee 
