Järeldus: kui bilanss läks kokku vigu on 2. SISSEJUHATUS Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda".
Antud essee eesmärk on vaadelda raamatupidamise arengut ning kaardistada eetika olemus tänapäeva ühiskonnas. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajaid ettevalmistavad erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides preestreid, väidetavalt on seal õpetust saanud ka esimesed naisarvepidajad. Rahvas nimetas neid inimesteks, kes oskasid ,,lugeda, kirjutada ja nõiduda".
Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtuslikud äritegevuse edukuse tagamisel. Raamatupidamise tekkimise täpset aega ei ole määratletud. Arvatakse, et Vana – Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Vana- Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid
Tänavanurgad olid ümardatud, et koormaid kandvad eeslid end ei vigastaks. Uris olid lausa kahekorrulisi maju, mis olid heleda lubjavärviga värvitud ja alumine osa oli laotud põletatud tellistest. Majade tähtsamaiks ruumiks oli siseõu. Ka suuremad laadad ja muud rahvakogunemised toimusid arvatavasti väljaspool kaitsemüüri, kus oli palju vaba ruumi. Nippur, usuline keskus Sumeris. Nippuri linn oli sumerite jaoks niivõrd tähtis, et selle plaani on meieni jõudnud savitahvlile kraabituna. Linna on ümbritsetud ringikujulise müüriga ning linna keskuses asuvad linna peamised dominandid – templid ja tsikuraat ja nende ümber arvatavasti preestrite linnus. Nippuri linn on alguses peale loodud kindla plaani järgi – seda on näha savitahvlile kraabitud linnaplaanilt, kus on näha tähtsamate keskuste, tsukuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Arheoloogiliste kaevamiste tulemusena saab võrrelda tahvlipealt
annaabi.ee 
