1 2 - - 4287476. C 1480308.0 4472815.18 008 35 1 - - 4234036. D 1725386.9 4436015.96 124 28 4 Tabel 2. Mõõdetud vektorid ja kovariatsioonimaatriksi elemendid (m) Baas dX dY dZ joon 1.6 - 1.5 94208 61902 24740 0.000 -1.6E- -1.9E- AE 2E- 0.000 4E- .555 .843 .272 01287 07 07 05 00016 05 - - - 2
Andke tasandustulemustele hinnang jämedate vigade, kaalude valiku ja tulemuste usaldusväärsuse osas. Joonis 1. Tasandatav GPS-võrk Ülesande programmiga Adjust lahendamiseks peame esmalt koostama lähtefaili. Nagu ikka tuleb faili esimesele reale kirjutada töö pealkiri. Järgnevalt lähtepunktide, tundmatute punktide ja baasjoone vektorite arv. Kolmandale reale tuleb panna lähtepunktide andmed ning peale neid GPS kaugusvektorid ning kovariatsioonimaatriksi elemendid. Sisendfail on toodud järgnevalt. It 8 259 2 2904829.045 1460511.739 5468898.116 5 2901645.054 1461580.539 5470285.543 1 7 -2344.3456 2118.5216 667.7099 1.116536458000E-006 8.59E-07 1.084340252000E-006 1.131681094000E-006 1.00E-06 4.04E-06 1 2 -281.2627 -471.6444 260.6717 3.45E-06 4.73E-07 3.04E-06 2.54E-06 -1.65E-06 1.45E-05 1 5 -3465.3711 597.1512 1647.9787 6.65E-06 1.50E-06 -1.52E-06 3.68E-06 -3.24E-07 3.64E-05 3 2 436.1158 739.6986 -425.0409 9.57E-07 2
0 0.028727 0 0 0 0 0.045269 0 0 0 0 0.189036 Kaalumaatriksi pöördmaatriks on kovariatsioonimaatriks (Tabel 3), mis tähendab, et peadiagonaalil asetsevad nüüd nurgamõõtmiste dispersioonide väärtused. Kuna kaalumaatriks oli diagonaalmaatriks, siis on ka tema pöördmaatriks diagonaale. Excel’is saame kovariatsioonimaatriksi leida ka seal olemasoleva funktsiooni abil (MINVERSE). Selleks tuleb esmalt tähistada sobiva suurusega ala töölehel ning avaldise reale kirjutada nimetatud funktsioon ja näidata sellele kaalumaatriksi piirkond. Teisendus toimub ctrl+shift+enter klahvikombinatsiooniga. Kovariatsioonimaatriksist saame samal viisil uuesti kaalumaatriksi. Tabel 3. Kovariatsioonimaatriks 12.25 0 0 0 0 34.81 0 0 0 0 22.09 0
1.66818 - 56.1556 8 -0.0465 0.00884 Järgnevalt saame leida kaaluühiku standardhälbe S0. Selleks on meil vaja hälvete maatriski transponeeritud maatriksit VT, kaalumaatriksit W ja hälvete maatriksit V. Lisaks suuruseid m (mõõtmiste arv) ja n (tundmatute arv). Tulemuseks saame S 0= 8,967. Viimase lähenduse andmete põhjal saame leida punkti B tasandatud koordinaatide täpsushinnangud Sx ja Sy. Selleks on meil vaja eelnevalt leitud kaaluühiku standardhälvet ning kovariatsioonimaatriksi Qxx (Tabel 10) peadiagonaali elemente. Täpsushinnanguteks saame Sx= 0,0694 ja Sy= 0,057. Tabel 10. Kovariatsioonimaatriks Qxx 0.00006 0 0 0.00004 Viimase lähenduse andmete põhjal leiame ka tasandatud nurkade ja joonepikkuste täpsushinnangud. Selleks on vaja eelnevalt leitud kaaluühiku standardhälvet ning kovariatsioonimaatriskit Qjj (Tabel 11). Nurkade täpsushinnanguteks saame SA= 9,469,
- anda mõõtetulemus kujul Y = y±U hinnangute y ja U jaoks sobivates ühikutes - anda k väärtus , mida kasutati U määramiseks - anda vahemikuga y±U ligikaudu seostatav usaldatavus ning kirjeldada selle määramise viis; - lisada suhteline laiendmääramatus u(y)/|y|, |y| * 0, kui vaja. Kui mõõtetoiminguga määratakse ära kas kahe või enama väljundsuuruse hinnang yi , siis lisaks sellele , et iga suuruse jaoks esitatakse yi ja u(yi), tuleb anda ka kovariatsioonimaatriksi elemendid u(yi, yk) või korrelatsioonitegurite maatriksite elemendid r(yi, yk) (eelistatult mõlemad) Üksikasjalikus aruandes, mis kirjeldab mõõtetulemuse ja selle määramatuse saamist, tuleks anda: - hinnangud iga sisendsuuruse väärtuse xi ja selle standardmääramatuse u(xi) kohta koos kirjeldusega; - funktsionaalne sõltuvusY = f(X1, X2, ..., Xi,...Xn) - kõik eksperimentaalselt määratud tundlikkustegurite väärtused. 97. Kokkuvõte määramatuse esitamisest
annaabi.ee 
