massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909
Pojad lahkuvad pesast ühe kuu jooksul 18-aastaseks,loomaias kuni 30- aastaseks 8 Kaitse ja ohustatus Väga suur tähelepanu Kaitse all olevad pesapaigad Säilitada kunagisi pesapaiku Arvukuse taastumine Pesapaikade kadumine ja killustumine 9 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Must-toonekurg http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonek urg http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG2.ht m http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CICNIG.htm 11
PALJUNEMINE • Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis. • Tavalisel sünnib 1 poeg. • Algul on pojad väga abitud ning ei oska isegi ujuda. • Poegivad maismaal. ALLIKAD • http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/MYOSCO2.htm (info nolgusest) • http://www.sea.ee/huvitavat/10832/ (info nolgusest) • http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2.htm (info merikotkast) • http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/merikotkas (info meriotkast) • http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes2.htm (info hallhülgest) • http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=106 (info hallhüljest)
toonekurge rohkem uuritud, aga mitte keegi ei oska arvata, kui palju elab üht või teist looma (sealhulgas must-toonekurge) näiteks Venemaa, Kasahstani, Mongoolia ja Hiina ääretutel aladel. Üks tihedamini asustatud alasid paikneb meist veidi lõuna pool: ligikaudu 10% põhiareaali asurkonnast elab Lätis. Eestis arvame pesitsevat 10% Läti paaride arvust, umbes 100 paari. Eesti on must-toonekure areaali põhjapiiril, Soomes ta enam ei pesitse. 3 (http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/must-toonekurg) 4 Liigi elupaikade kirjeldus Elupaik on ala, mille ressutsid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada ning seal elada ja paljuneda. Must-toonekure pesitsusaegne elupaik koosneb terrirooriumist, mida üks paar kaitseb teiste samast liigist isendite sissetungi eest ning ka aladest, kus käiakse pesitsusperioodil toitumas. Antud alad ei pruugi kattuda. Mäestikualadel võib tihti must-toonekure pesi leida kaljudelt. Eestis kaljusid
mille väljajätmine polnud ala terviklikkust silmas pidades põhjendatud. Liigse väheväärtuslike alade kaashaaramise vältimiseks kasutati alade piiritlemisel ka lahustükke. Kaitsealused liigid Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I kategooriasse kuuluvad haruldased ja otseses hävimisohus olevad liigid (kotkaliigid must-toonekurg, lendorav). (I kaitsekategooria liikide pesapuu avastamisel hakkab seal kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline (25m-500m). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang. ) I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana). I kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika
umbrohtude tõrjeks jpm. Kuigi on ilmne, et igal liigil (ka inimesel sealhulgas !) on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, on vaieldamatu, et inimese ilmumine Maale on liikide kadumist tunduvalt kiirendanud. Hävimisohus liike on võetud otsese kaitse alla, tähtis on säilitada haruldaste liikide elupaiku, rajada kaitsealasid jms. Seejuures on igale rahvale jäetud eesõigus omaenese loodusrikkuse eest hoolitseda. Eestis on täheldatud mitmete haruldaste liikide (mõned kotkaliigid, must toonekurg ) arvukuse tõusu. Kotkaste kaitseks on Eestis rajatud koguni väikefirma. Paradoksaalne on olukord valgepõsk laglega, kes, olles kaitsealune lind mujal Euroopas, tekitab läbirändel Eesti põldudel peatudes meie talumeestele suurt kahju. On tekkinud olukord, kus kaitsealust lindu võib teatud tingimustel lasta, samuti kompenseeritakse talunikele teatud määral lindude poolt tekitatud kahju.
,,Kotka" nime kandavad linnud ei ole kõik lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad[1] Kotkas on olnud juba ammusest ajast loodurahva sümboliks. Kotkas sümboliseerib võimsust, jõudu, tarkust. Eesti kotkaste õitseaeg jääb sajandite taha ning kotkaste luid on leitud isegi mesoliitilistest asupaikadest. Tsaariajal hävitatud palju kotkasteliike, mille tõttu 1920.a. olid Eesti kotkaliigid väga haruldased. 1957.a. jõustus kotkastele loodukaitseseadus. Merikotkas Merikotkas on meie lindude suurim röövlind. Kurbusega tuleb aga tunnistada, et meie merikotkad elavad ühe maailma enim saastatud mere ääres. Keskkonnamürgid, mis jõuavad kotkastesse läbi toidu, jõuavad ka meisse läbi mereandide. Tänu pestitsiididele hakkas kotkaste arvukus ja siginemisedukus langema aastal 1960. Niimoodi kuivas merikotkaste arvukus mõnekümne lastetu paarini
annaabi.ee 
