Näituse külastus 15.märtsil külastasin tallinnas toimuva fotonäituse. Selle autoriks oli Dmitri Kotjuh , Fotograaf on vähe tuntud kuna ta ei pildista clubides ega ei tee kaanepilte. Dmitri tegeleb vaid kunstiliste piltidega ehk pildistab loodust, inimeste emotsioone ,tegevust ja esemeid. Kõik välja pantud pildid galeriis olid must ja valged. Näituse nimetuseks pani fotograaf ,,Meie must valge elu,,. Kogu näitus sisaldas endast tabatud inimesed mõnel tegevusel ja näode emotsioone .Kõige tihedamini oli piltidele jäädvustatud inimeste kurbus,mõtlikus ja väsimus vähestel piltidel võis kohata naeratamas inimesi, kes olid elurõõmu täis . Samuti fotograaf rõhutas väga palju inimeste silmi .Mõnel pildil oli väga selgelt näha kuidas oli tehtud silmadele piirjooned ,see ei rikkunud pilti vaid näitas kui ilusad võivad ühed või teised osad olla inimese kehas . Kõige rohkem meeldis mulle külmal ilmal tehtud ran...
Mulle meeldis, et fotode teemasid oli palju erinevaid: sport, poliitika, olemus, lapsed jne. Oli tore näha, et enamus fotod olid ka seotud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga. 2. Minu valdkonnapõhine paremusjärjestus: 1) Uudisfotod I koht: Vabadus / Stanislav Moskov II koht: Nuga kui asitõend / Liis Treimann III koht: Aasta spontaanseim tantsupidu / Andres Putting 2) Olemusfotod I koht: Esimene saak / Stanislav Moskov II koht: Jalutuskäik õhupallis / Dimitri Kotjuh III koht: Jaaniussid järvel / Eero Vabamägi 3) Portreed I koht: Energia / Joosep Martinson II koht: Minu kroonid / Priit Simson III koht: Hingesugulased 70. Abieluaasta künnisel: teineteiseta ei saa / Dinitri Kotjuh 3. Kokkulangevus enda ja zürii hinnangutes Minu koostatud paremusjärjestus langes kokku zürii poolt valitud nominentidega kõige rohkem olemusfotode kategoorias. Pildi "Jalutuskäik õhupallis" juures meeldis
Nüüdiskirjanduse tunnuseid Sisu, teemad 1) globaliseeruv maailm, mille vormideks majanduskriis, terrorioht ja ,,lõputa sõda", rassi- ja sooproblemaatika, kiired muutused tehnoloogias, muutused inimeste liikumistrajektoorides, keskkonnaprobleemid. Katusküsimus: mida tähendab elada tänapäeva maailmas, mida tähendab olla inimena tänapäeval? 1a) uusalandlikkus millisel määral on kirjandus võimeline hetkel maailma muutma, kas kirjanduse vahendid on võrreldavad poliitilise propaganda ressurssidega, meediaga jne 1b) globaliseeruv romaan, st rahvuslik kujutluslaad hakkab teisenema, kultuuri ja kirjandust on üha raskem piiritleda rahvusliku traditsiooni raames, üha tugevam ,,kultuuride kohtumise" idee, ,,rahvusülene kirjandus" 1c) eelmisele teemale vastukaaluks või ühe alateemana käsitleb kirjandus ka globaliseerumise tumedamat poolt: võõrandumine, ekspluateeriv majandusmudel, vaesuse suurenemine osades piirkondades, piireületav kuritegev...
Kivirähk, kuid ka luuletaja Indrek Mesikepp (fs) ning laiemalt ulme- ja krimikirjanikuna tuntud Indrek Hargla. Tänaepäeva eesti kirjanikest on tuntumad prosaistid Jaan Kross, Jaan Kaplinski, Tõnu Õnnepalu ja Andrus Kivirähk. Luuletajatest on tuntumad ja tõlgitumad Andres Ehin, Indrek Hirv, Sven Kivisildnik, Jaan Kaplinski, Kristiina Ehin ja fs. Taas on tähelepanu pälvinud ka venekeelne eesti kirjandus (ehk eestivene kirjandus), mida esindavad näiteks luuletaja Igor Kotjuh ning prosaistid P. I. Filimonov ja Jelena Skulskaja. J. Kross A. Kivirähk Eesti kirjandusel on tõuse ja mõõnu. Kuid meie kirjandus on ikkagi oma, seda kõik mida me oleme läbi elanud, siis halvadel aegadel meie riigi koos hoidnud ongi meie riik. Kui me saame. Tänu Eesti kirjandusele ongi meie riik saanud oma alguse ja iseseisvuse. EESTI MULD JA EESTI SÜDA Rein Rannap/ Lydia Koidula Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma,
Loovuse ja elurõõmu vastandus standardühiskonna esindajatega. ,,Gogoli disko" (2015) spekulatiivses võtmes lugu tuleviku düstoopilises Viljandis elustuvast Gogoli vaimust; esoteerilise ja religioosse kirjanduse paroodia, kummalised venelastest tegelaskujud ja väga kaasahaarav ja vaimukas jutustamine (eriti üllatavad värsked võrdlused ja täpsed epiteedid) , samas jäi ,,maailma" loomine kuidagi liiga minimalistlikuks. 11. Eestivene kirjandusest (Igor Kotjuh, Andrei Ivanov, P. I. Filimonov) Kui 2000. aastate kirjanikel oli läänelik orientatsioon, siis eesti-vene kirjandus on erinev (,,Teise") vaade eesti avalikule ruumile (A. Ivanov ,,Peotäis põrmu"): tuulelohe metafoor (J. Kaus) ja rahvusülene kirjandus (E. Laanes). Identiteediprobleem (nt I. Kotjuhi või S. Grigorjeva luules, Ivanovi ,,Tuhk"). Kirjanduslik pluralism: postmodernism, uussiirus jt. Suur emotsioon ja temperament, eepilisus. Filosoofiline eksistentsikirjeldus
mitmetähenduslikkust poliitilistes küsimustes; ei valita poolt; probleemi käsitlakse nii, et ta pigem sobib eesti lugejale. Ivanovi loomingus nt suhtutakse nii eesti kui vene kogukonda ühtlase distantsi või kriitikaga. Murrak eeskujude osas ja neutraalne seisukohavõtt. Viktoria Ladõnskaja „Lasnamäe valge laev“ – vaade sellele, kuidas vene kogukond muutus 90ndatel ja 00ndatel, kuidas katkesid nende kontaktid oma Venemaa sugulastega jne. Ilukirjanduse autoriteks on peamiselt 3: Igor Kotjuh, P.I. Filimonov ja Andrei Ivanov Kotjuh on kirjanik, kuid ka selle kirjanduse organiseerija. Luulekogu „Teises keeles“ , kus algul pikem proosa kirjandus ühest eesti venelase saatusest, analüütiline pilk kahe kultuuri piiril kasvamisest jm. veel luulekogud „Usaldusliin“ ning vene k „Eesti disain“. Kirjutab ta viiest teemast: väikelinna elu Võrus, suhted vastassooga, etno-kultuuriline enesemääramine, kirjandus ise ja filosoofia (suht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
