1990. aastal jagasid väikese rühmituse London Greenpeace aktivistid lendlehti pealkirjaga "Mis on viga McDonald'sis?", milles väitsid, et McDonald's kahjustab keskkonda, eriti arengumaades, kahjustab oma klientide tervist ja ekspluateerib oma töötajaid. McDonald's kaebas kaks aktivisti kohtusse (Helen Morris ja David Steel), süüdistades neid laimus. 1997 rahuldas kohus hagi ning nõudis Morriselt ja Steelilt välja 60 000 Suurbritannia naela. Kostjatel polnud aga sellist summat ja nad kaebasid otsuse edasi. 2005. aastal mõistis Euroopa inimõiguste kohus Morrise ja Steeli õigeks. Morgan Spurlocki 2004. aasta dokumentaalfilm "Ülisuur mina" räägib sellest, et McDonald'si toit aitab kaasa ühiskonna rasvumisele ega ole tervislik, aga McDonald's ei teavita oma kliente selle toiteväärtusest. 1952. aastal kaebasid nad kohtusse Sotimaa kohvikuomaniku McDonaldi, ehkki kohvik oli selle nime all tegutsenud juba enam kui sajandi
moel ära hoida. Kolleegium ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta. Kohtud leidsid õigesti, et lumesadu ei olnud AS-ile R kahju tekkimist põhjustanud vääramatuks jõuks. AS-ile R tekkis kahju Xxxxxxx tn x elamu seina küljest vihmaveerenni lahtitulemise ja allakukkumise tagajärjel. Vihmaveerenni kinnituste tugevuse kontrollimine oli kostjate mõjupiirkonnas olev asjaolu. Kolleegium lisab veel, et kostjatel oli võimalik lumesadu ette näha ning kahju tekkimist ära hoida näiteks sellega, et nad oleksid vihmaveerenni tugevamini kinnitanud elamu seina külge. 3-2-1-24-06 (vastuvõtuviivitus, § 101 lg 3), OÜ E ja AS C sõlmisisd 25.09.2002. a rendilepingu, mille kohaselt andis OÜ E AS-le C rendile telklao. Rendilepingu p 2.4. kohaselt tekkis AS-l C lepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise ning rendimaksete täieliku tasumise korral telklao väljaostu eesõigus
mille pealt viivist arvestada, siis ei saa ka viivist arvestada. Kohus võib diskretsioonotsusega viivist vähendada, kui see on poolte huve arvestades mõistlik. RKTKo 3-2-1-41-07 – viivisenõude esitamine kui õiguste kuritarvitamine (diagnostikakeskus) Asjaolud: Eesti Haigekassa hagi AS-i Tallinna Diagnostikakeskus (kostja I), Tallinna linna (kosja II) ja AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla (kostja III) vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise saamiseks. Kostjatel on hageja vastu võlg. Kostja I tasus hagejale põhivõla. Õiguslik probleem: Viivisenõue ei saa aeguda varem kui põhikohustuse täitmisnõue. TsÜS koos põhikohustusega aegub sellest tulenev viivisenõue – kui põhinõue aegub, aegub ka viivisenõue. RK: „Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest.
o Eelkõige saaks selline kohustus tuleneda kaasomandi kasutuskorrast. Ainuüksi asjaolu, et hagejal on alternatiivsed võimalused enda korterisse pääsemiseks ning tualettruumi kasutamiseks, ei tähenda, et hageja nõue kaasomandis oleva teise korruse trepikoja, koridori ja tualettruumi kasutamiseks oleks hea usu põhimõtte vastane. Kohtud ei hinnanud, kas on olemas kaasomandi kasutuskord või muu õiguslik alus, mis lubaks kostjatel takistada hagejal kaasomandis olevate ruumide kasutamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha juhul, kui kostjad on sellele tuginenud. o AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega ei saa ainuüksi teiste isikute huvid omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi teiste isikute huvidest tuletada omaniku kohustust omandiõiguse rikkumist taluda AÕS
annaabi.ee 
