oblastis Engelsi linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva sõjaväelennuvälja radar tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7 km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt katapulteerunud. ELU PEALE LENDU 108 minuti pikkune kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Gagarin külastas kokku 30 välisriiki. Kõik need vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 89 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Vaid ettevalmistused järgmiseks kosmoselennuks ja lennuväe treeninglennud suutsid teda vastuvõttude rohkusest päästa
See kõik leidis aset tänu sellele, et lääs läbis 80ndatel majandusliku tõusu. Tänu maailmasõdade ja suuremate katastroofide puudumisele olid suured tarbimisvõimalused ilmsed. Suurenesid reisimisvõimalused ja tänu sellele elavnes majanduselu ka näiteks Malaisias ja Lõuna-Koreas. Saavutused ja probleemid Pärast eelnevaid niinimetatud suuri kosmosesaavutusi- Maa kunstliku tehiskaaslase loomist, inimese kosmoselendu ning kuule jõudmist, võib järgmiseks suureks sammuks pidada 1982. aastal orbiidil käinud kosmosesüstikut (Columbia). 1986.a sama kosmosesüstik aga plahvatas koos 7 astronaudiga. Selle kümnendi üheks sümboliks kujunes kondoom, kuna levis AIDS. Pärast kondoomi kasutuselevõttu tuli hakata suhtuma homoseksuaalidesse sallivamalt. Julgemalt hakkasid nüüd oma õigusi nõudma mitmesugused vähemused. Vähemustega arvestamist nimetati poliitiliseks korrektsuseks. Mood
lähedal. Esimesed inimesed kes kosmonauti kohtasid olid kohalik naine koos oma kuueaastase lapselapsega. Gagarin maandus ilma vigastuste ja luumurdudeta. Ta andis Engelsi lennuväljal intervjuusid ja laskis end pildistada. Kui side oli sisse seatud, kandis ta isiklikult Leonid Brežnevile ja Nikita Hruštšovile lennusooritamisest ette. Elu peale lendu Kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul peale kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 8–9 kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Hukkumine Gagarin suri 27. Märtsil 1968 tehes treeninglendu lennukiga Mig-15. Põhjuseks võis olla juhitavuse kaotus manöövri tagajärjel, mis püüdis vältida kokkupõrget mingi objektiga, linnu või isegi teise lennukiga.
Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit juures ei olnud, olukorda selgitasid kohalikud elanikud. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri trapi juures oli kogu baasi juhtkond. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin intervjuusid ja lasi end pildistada. Õhtul kaeti pidulaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. Mälestuste jäädvustamine: Juri Gagarini nime kannavad Kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid 1772 Gagarin. Tema nime on saanud uurimislaev. 14. juulil 2001. aasta avati Suurbritannias Gagarini mälestusmärk. https://www.youtube.com/watch?v=rKjNOj8KAvM (Laulu on kirjutanud Heikki Salo) Baikonuri kosmodroom (Bajkongõri kosmodroom) Maailma suurim raketistardipaik Kasahstanis. (pindala 6717 km²). Kosmodroomi hakati ehitama 12.01.1995 aastal.
Kuu pinnale laskusid ka Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17.Apollo 13 naasis Kuu juurest sellele laskumata.Kokku toodi Maa peale umbes 400 kg Kuu pinnase proove. Apollo 18, 19 ja 20 kavandatud lennud jäeti ära. APOLLO 11 MEESKOND: NEIL ARMSTRONG, EDVIN ALDRIN JA MICHAEL COLLINS NEIL ARMSTRONG 20 juulil 1969 veetis Neil Armstrong koos Edwin Aldrin´iga kuul ligi 3 tundi. Kosmose lendudest unistas Ohaios sündinud Neil Armstrong juba lapsena. Astronaudiks sai ta 1962 aastal. Enne kosmoselendu oli ta lihtsalt lendur, osaledes lendurina ka Korea sõjas. Kuu lend jäigi Neil Armstrongi viimaseks kosmose missiooniks. Ta otsustas akadeemilise karjääri kasuks ning sai oma elu jooksul mitme ülikooli audoktoriks. Iseloomult oli Neil Armstrong meeldiv ja tagasihoidlik. Talle korduvalt pakutud poliitiku karjäärist keeldus ta kategooriliselt. Kui Neil Armstrong´ilt küsiti, kuidas kuul olla oli, vastas ta alati, et seal oli väga tore ja et ta soovitab
Kosmosesse Gordon enam ei lennanud. 1972. aastal lahkus ta NASA-st ja töötas erinevatel ametikohtadel erinevates ettevõtetes, mis tegelesid insener-tehniliste lahendustega. 19 Apollo 13 Apollo 13 meeskonda kuulusid komandör Jim Lovell, juhtimismooduli Odyssey piloot Jack Swigert ja kuumooduli Aquarius piloot Fred Haise. Jim Lovell oli veteran, kellel seljataga juba kolm kosmoselendu ning rohkem tunde kosmoses (572) kui ühelgi teisel astronaudil. Apollo 8 lennul oli ta Kuu tagumise külje juba ära näinud. Teiste meeste jaoks oli see esimene lend. Fred Haise oli tuntud kui tehnikaspetsialist, kes teadis iga pisiasja kuumooduli iga detaili kohta. Jack Swigert sattus aga meeskonda alles viimasel hetkel varumehena, sest esialgu juhtimismooduli piloodiks saama pidanud Ken Mattinglyl kahtlustati punetisi. Lovell valis juhtimismooduli nime Odyssey nii Homerose kui ka Arthur C
annaabi.ee 
